Mis stiiliküsimust puudutab, täpsemalt riietusstiili küsimust, siis on mul elu jooksul hea hulk „värvihooge“ peal käinud. Mõned aastad vältas roosa + roheline periood, seejärel must + punane periood, järgnesid must + valge, üleni must, pruunid-beezhid toonid, sekka paar väga värvikirevat aastat. Jah, eelistused tulevad ja lähevad, kusjuures mingit (väidetavalt eakohasele) küpsusele viitavat pidamajäämist ei paista nagu kusagilt.
Siiski, üks ammune armastus on ajaproovile kindlalt vastu pannud. Nimelt mu kiindumus kamoflaazh-mustritesse. Kamot, põhiliselt pükstena, olen tänaseks kandnud kõva kakskümmend aastat, tõenäoliselt kannan ka järgmised kakskümmend. Lemmikuteks LEAF ja DPM (The Ultimate Guide to Camouflage Patterns), kuid säärekatteks on sattunud ka teisi mustreid. Sest noh, kui kusagil kamopükse müügil näen, mis mulle jalga sobivad, siis poodi ma neid ei jäta. Ärge nüüd valesti aru saage – mul ei ole sõjalis-jahinduslikke kalduvusi, kui nii ühe kui teisega otsapidi seotud koeraspordi-hobi välja arvata. Samas, kamoflaazkangaid fännasin juba enne ülepeakaela koerasporti sukeldumist.
Moetööstus, olgu ta tuhandeks tänatud, tõlgendab varjumisvõimet üsna vabalt, mistap mu kollektsioonis leiduvad muuhugas roosa-must-valged ja puna-mustad kamopüksid. OK, näitan pilti ka, neist, mis Kauaile kaasa võtsin. Materjaliks kõigil kolmel õhukesepoolne spandexi-segune puuvill. Annab mõnusalt venima, kannatab isegi rannas kanda, sääreotsad saab ju üles keerata.
Ja et ma juba kord vanade Kauai-postituste linkimise teed näin minevat, siis siin on pükstelugu aastast 2018. Mainitud haaremipüksid said ka seekord kohvrisse pakitud, kuis muidu.
June 08/2021
“The only sure camouflage was unpredictability.” ― Margaret Atwood, MaddAddam
ma yldse ei taha siin mingit keelepolitseid m2ngida (ses m6ttes, et igayks oma blogis nagunii kirjutab, kuidas mugav tundub, kirjutada v6ib k6nekeeles ja keel on yldsegi elav ja arenev asi ja k6ik see), aga lihtsalt mainin, et eesti kirjakeeles on see s6na "kamuflaaž", u-ga. ingliskeelne h22ldus on t6esti... mingi muu h22likuga, originaalis prantsuse keeles siiski ka pigem u.
ReplyDelete(targutab inimene, kelle klaviatuuril isegi t2pit2hti pole ja "ž" v6tsin copy-paste'iga.)
ega nad haaremipükste suunas mittenaeratamise ja üldse silmside vältimise aspektis järsku hoopis teadlikud ja viisakad pole? eriti kui veel rätipea. st rätik peas. muslimi etikett näeb ette võõrale naisele mitte otsa vaatamist, eriti kui oled mees. naised omavahel vist võivad, st teisele naisele otsa vaadata ja vbla naeratadagi, aga ehk on ikkagi sünnis igaks juhuks silmad maas hoida? mina vaatan enamsti jalgade ette, et mitte koperdada, ja üldse, ei ole mugav kui pilguga torgitakse. et kas ta tahab must midagi? mina ei taha! no kui just on mingi emergentsi, siis veel. :)
ReplyDeleteomavahel öeldes, mina saan juba paarist footonist päikesepiste, niiet ilma pearätikuta õues üldse ei käi. noh, öösel, kui asja on. ja külmal ajal jälle sall peas, sest müts + kaelasall jätavad ikka nagu mingi tõmbetuule augu, pealegi mütsiäär rõhub ja ahistab. ja ma loodan et ma selle rätikustiili eest peksa v sõimata ei saa, kui foobia suureks läheb...viltuse pilgu olen vist küll saanud. aga praegu on sääsed nii metsikuks läinud et ma hakkan varsti täielikku parandžaad kandma! või mesinikukübarat. oleneb kumbasid balti jaama turul saada on. sest ma vist olen mingi sääsetõrjevahendi allergia omale korjanud. sidrunheina oma raudselt, aga kindluse mõttes ehk kõigi.
:)
p.s. ma kangesti tahaks selle üleni katva rõiva kohta, mida viimasel ajal burkaks nimetatakse, juurutada hoopis tadžiki keelest laenatud termini, parandžaa. mille poolest laen sellest keelest kehvem on kui araabiast, mh, ah? burka on jo see pikk ja lai sineli moodi mantel.
Jaa, just, parandžaa! Ja burka on tõesti mingi überisase džigiti kandiliste õlgadega supermanikeep!
ReplyDeleteOmeti leidsin, et ma pole selle kiiksuga üksi!
Mõnikord olen ma oma keha peale kuri ja siis ähvardan ma teda, et edaspidi katan end ainult kaitsevärvi kalifeede ja dolmaniga nii, et mind põõsa taustal enam naljalt ei näe. Teisalt vaatan inimesi, kes kannavad sõdurilapilist kehakatet ja näevad selles umbehead välja ning kadestan.
Muide, kas mul on kahe silma vahele jäänud kamu-kleidi pilt? (Lugesin, et sul on selline iluasi...)
Minu ja tütarde (kuna matkariided ostis pisitütardele issi) lemmikmustrid on siiamaani camo'd. Endale meeldib kõige rohkem "oaktree" stiil aga ega teistest ka ära ütle. Üks praktiline ja positiivne moment, et kui määrduvad siis ei saa eriti aru, muda või samblaplekk on kamuflaazhi osaks, lausa ehtne teine :P
ReplyDeleteIssake, ja ongi kamuflaaž!!? Ma olen kogu aeg arvanud, et need, kes u-ga kirjutavad, teevad valesti. Ise veel emakeeleõpetaja haridusega. Häbilugu. Kusjuures kamUflaaž kõlab mu kõrvus sellegipoolest täitsa vääralt, kuidagi liiga maalähedaselt. Eriti kui lühendit “kamu” kasutada. Pean vist edaspidi “camo” kirjutama nagu TT allpool, siis on vähemalt see õigustus, et kasutan inglisekeelse häälduse lühendit.
ReplyDeleteAga muidu, ei, mind ei häiri, kui SÕBRALIK keelepolitsei ollakse nagu sina, kitty. Ma vahel ise kah vangutan pead, kui mõnda oma vanemat postitust üle loen. Teinekord juhtuvad apsakad kogemata, aga teinekord väänan seda va keelt meelega ka.
Birgitta, sul VÕIB õigus olla, et vastutulijad viisakusest mu pilku väldivad, kui haaremipükse ja pearätti kannan. Samas, ärgem unustagem, et elan riigis, kus vastutulijale silmavaatamine ja põgus tervitamine on elementaarne viisakus (suurlinnad muidugi välja arvatud). See pole siin Eesti, kus võõrale silmavaatamine tähendab “mis ta must tahab” :)
ReplyDeletePearätikutest – ma kangesti armastan neid kanda, sääraseid bandana-tüüpi. https://en.wikipedia.org/wiki/Kerchief
Kuna näen siis välja nagu vene-aja tehase naistööline, kutsub Paul mind Paul “Rosie the riveter”, kui mul rätik peas.
https://en.wikipedia.org/wiki/Rosie_the_Riveter
Ja last but not least – camokleit. Kaamos, no pidid sa ka vana asja meelde tuletama, kuidas sul praegu silmadega lood on? :) Aga tegelikult on mul meeles küll, see oli lausa üks mu 2020 uue aasta lubadustest, et näitan endast pilti camokleidis. Kleit ise oli muide selletalvise camperi-reisi ajal lausa ühes, mõtsin, et lasen end mõnes looduskaunis kohas, kanjoniveerel, kaljuäärel pildistada, aga näh, läks nii, et jäi pildistamata. OK, annan uue lubaduse: selle aasta jooksul saab pilti blogis näha. Võetagu mind sõnast.
TT, mullegi meeldib oaktree, see on ka ülalpool mainitud camokleidi mustriks.
ReplyDeleteAga mis määrdumisse puutub - jaa, camo oli näiteks koerasporti tehes asendamatu. Pori ja veri (koerajuhi, mitte koera veri :)) ei paistnud silma.
Täitsa teisest ooperist aga täna lugesin sellise artikli: https://www.nytimes.com/2021/06/09/business/covid-vaccine-employer-rules.html?smtyp=cur&smid=fb-nytimes
DeleteTT, ole inimene, anna armu selle covidi-teemaga! :)
ReplyDeleteSee link siinkohal tõesti NII off topic, et.
Mine ja kirjuta sellest omaenda blogis niipalju kui kulub.
:)
Lihtsalt ei saanud torkimata jätta teades sinu suhtumist😉 Aga nii nädala pärast kirjutan sel teemal oma loodetavasti huvitavast kogemusest
DeleteTänan küsimast, kahe silma peale keskmiselt miinus kuus nagu juba mitu aastat jutti :D
ReplyDeleteEelmisel nädalal just kukkusin tänu turvaprillide väljakirjutaja "geniaalsele" ideele teha mulle bifokaalsed prillid, mis tähendab klaaside alaosa, millest ma põrandat ei näe.
Püha peetruse gluteus maximus, kus see oli alles maandumine ja publikuks oli kümmekond meest. Džentelmenid lasid vanaproual põrandal istudes elu üle rahulikult järele mõelda, tõid jääd laubale ja ulatasid käsivarre püstironimiseks ning mis olulisim: ei tuletanud mu käntsu rohkem meelde.
Sai südamelt ära, uh!(tehniliselt võttes oli ka see vana asi....)
Ja nüüd jään ootele: meest sõnast, naist kamokleidist😁
TT, sul endal võib väga lõbus olla, kui torgid/trollid, aga nagu sa ilmselt väga hästi tead, mulle see ei meeldi. Ole hea mees, ära siin blogis seda edaspidi tee.
ReplyDeleteSu asised, mõistlikud ja/või sõbralikult humoorikad kommentaarid on, nagu seni, ka edaspidi teretulnud.
Kaamos, issake, milline valus kogemus! Tunnen kaasa.
ReplyDeleteAga jah, camokleidi pilt tuleb, tuleb, kus ma ikka pääsen, kaks korda lubanud juba :)
aga tuleb välja et ongi nii, et on peen võõrsõna kamuflaaž ja rahvapärane kamo. või lihtsalt laiguline. - ? kui on veel midagi, siis mul ei tule praegu meelde.
ReplyDeletesõjaväelaste seljas kantud variandi kohta olen kuulnud "pardilaskmisülikond".
ReplyDeleteMa ei ole iial kuulnud kedagi ütlemas "kamo".
ReplyDeleteSõjaväelastel on termin "laik". Eesti tegi mingi uue kujunduse sellele, kandilise ja väidetavasti arvutiga genereeritud. See oli siis "digilaik".
https://digi.geenius.ee/blogi/moodne-sodur/kust-parit-kaitsevae-digilaik-ja-miks-see-just-digitaalne/
Hmm, "laik" on mulle uus termin. Aga "laiguline/laigulised" - seda olen küll kuulnud, jah.
ReplyDelete