Eks ole, te ju teate seda ütlust, et võõrkeel on korralikult suus siis, kui oskad selles keeles nalja visata. Nõus. Aga vaadake, kullakesed, see on vaid nö. edasijõudnute tase. Kõrgem pilotaazh algab sealtmaalt, kus võõrkeelt kasutav inimene mõtleb välja täitsa uue sõna või väljendi, mis läheb antud keelt sünnist saati rääkinute hulgas käibele. Paluks plaksutada - minul nimelt on see au.
Kõik teavad, mida tähendab sõna CAMPGROUND, eks: a campground consists typically of open pieces of ground where a camper can pitch a tent or park a camper. Campgrounds usually have some amenities including fireplaces or fire pits, road access for vehicles, a gravel or concrete pad on which to park a vehicle, picnic tables, marked spaces indicating a boundary for one camper or a group of campers.
Kuid USA laagripaigad pole sugugi sarnased. Mõni campground on säärane, et saad end ainuööbijana tunda (vaata foto 2), mõne platsid aga nii väikesed, et hädavaevalt end kahe parkiva sõiduki vahelt läbi pressid (vaata foto 1). Meie Pauliga muidugi eelistame campgroundidest üleüldse eemale hoida, ööbida ja muidu aega veeta pigem in the middle of nowhere, aga vahel elu siiski sunnib, kui tahad pesu pesta või oled ööbimiskoha leidmisega hilja peale jäänud vms. Noil puhkudel on teede ääres asuvad tasulised, nummerdatud platsikestega campgroundid kulda väärt, olgu kuitahes tuugalt rahvast ja sõidukeid täis tuubitud.
Anyway. Et asi selge oleks, kumba sorti campgroundiga tegemist, kas sellisega, nagu esimesel fotol, või sellisega, nagu teisel, leiutasin tiheasustusega laagripaikade märgistamiseks käigu pealt uue sõna: CRAMPGROUND. Tuletatud sõnast CRAMPED (feeling or causing someone to feel uncomfortably confined or hemmed in by lack of space). Ma pole igaks juhuks googeldanud, et iseendale mitte pettumust valmistada, juhul kui ma esmaleiutajaks ei osutu, aga ei Paul ega ka muud lähikondsed polnud säärast terminit enne kuulnud, mistõttu laulavad mulle kui keelegeeniusele siiani hosiannat.
Niisiis. Uudissõna: crampground. Võtke ja kasutage.
August 25/2020
“It wasn't that Henry was less of himself in English. He was less of himself out loud. His native language was thought.” ― Maggie Stiefvater, The Raven King
Tänud tsitaadi eest! It made my day!
ReplyDeleteMa olen ka mõne hea üllatava uudissõnaga hakkama saanud, viimane, mis meenub, on nii tehniline, et ei tasu mainimist. Paulo ennustas eile, et aasta pärast saab iga üks aru, et olen USAst, ehkki mu algne inglis on aegade algusest olnud pudru ja kapsad, kui algallikatele vaadata (kool muidugi pani mingi aluse ja siis läks lahti iseõppimine, kusjuures peamised sõbrad-tuttavad olid mitte-inglased, kellega oli julge rääkima õppida). Bangladeshi tehnikaülikooli poiss andis kiire ja häbenematu kõneviisi, aga kindlasti mitte õige häälduse, järgnes 15 aastat suhtlust norrakaga ja see polnud kahjuks muud kui keele kasutamine, millest me mõlemad aru saime, nüansid ja mahlakus puudus; siis inglane Manchesterist, kes minu tõttu püüdis rääkida Õiget inglist, sest tema dialektist ei saanud ma midagi aru. Aga temaga rääkimine lihvis siiski seda inglasele omast intuitsiooni, mis praeguses olukorras on kahjuks tulnud, sest britid pole kodus just esimene eelistus. Ja siis praegune ameerika-inglise interventsioon kerge portugali aktsendiga, kus esimesena tulid väljendid, mida raamatutes pole...
Seega, ennast väljendan ma ainult emakeeles nii, nagu ma tõesti tean ja tahan, ehkki võõrad keeled on ka seda juba rikkunud (eriti on paigast ära lauseehitus). Alles nüüd saan aru, et emakeelt ei või unustada, peab selles rohkem kirjutama! Seda ma siin teengi.