Let the games begin!



SISSEJUHATUS:
Tundub, et isegi minu, vilunud kodus istuja ajudele hakkab pikem ühiskonnast eraldatus mõjuma. Muutun imelikuks. Nimelt inspireerusin Notsu poolt eelmise postituse all mainitud maailmanihestuse teemast, otsustasin sellega natukene mängida. Õigemini lasen teil mängida. Võitjaile saadan auhinnad, no näiteks saksa lambakoera kutsika või koormatäie kohaliku pruulikoja õlut või mõned mu enda workshopist pärit käsitöökaardid - lõpliku otsuse teen hiljem, aga midagi võitjad igatahes saavad.

MÄNGUREEGLID:
Loe läbi allolev Lugu. Tegemist on väljamõeldisega. Loo sisse on aga pikitud mõned esmapilgul uskumatuna tunduvad, kuid täitsa tõesed olukorrad/sündmused. Nimeta kommentaariumis vähemalt üks neist. Vihjeks niipalju, et enamikust noist olen ka blogis pajatanud. Auhinnasaajad  kuulutan välja järgmises postituses, mõne päeva pärast.

LUGU:
Tollel hommikul ei suutnud Epp otsustada, kas tempida päeva esimest kohvi viskiga, nagu nädala sees kombeks, või pühapäeva puhul konjakiga. Veekann laskis juba vilet, kui selgus tõsiasi, et kohvivarud on otsas. Viimse kui oani. Heitnud kahetsusega kõrvale plaani verd korralikult käima saada, sobras naine aastaid koristamata köögikapi sahtlites, kuni leidis paki odavat puruteed. Teekott tassi, vesi peale, sorts kohvikoort juurde, ja majauks valla, et algavat päeva tervitada.

Rüübanud lonksu lahjat jooki ning heitnud pilgu ümberringi, jõudis ukselseisja poolunisesse teadvusse, et midagi on teisiti kui tavalistel hommikutel. Mitte et muutust oleks sel momendil otseselt näha või kuulda olnud. Ei, ei sugugi. Naabrite põllul paukus, nagu ikka, porgandikahur, värvilised papagoid tiirlesid kriisates kanjoni kohal, koioti väljaheited aurasid majaesisel, hädasti pügamist vajaval murul. Sellegipoolest tõstis määratlematu kõhedus Epu depileerimata säärekarvad turri, neoonkollase pidzhaamajaki all jooksis kerge külmavärin üle selja.
  
“Võta end kokku, inimene”, ütles Epp iseendale poolihääli. “Hommikukohvi asemel tee, ja kohe on maailma lõpp. Naeruväärt.” Tassiga paigal tammumiseks liig närviline, tundus postkastini jalutamine mõistliku mõttena. Esiteks avaneb sealt ookeanile ja dzhunglile kena vaade, teiseks polnud Epp lootust, et aastate tagune silmarõõm Robert Redford temaga taas kirja teel ühendust võtab, veel lõplikult maha matnud. Olles ise väga vilets sõnaseadja ning õigekirjas äärmiselt nõrk, võinuks nostalgiliste mälestuste nimel Robertile lausa erandi teha, kirjale paari sõnaga vastata, kuigi pastaka hoidmisest olid Epu sõrmed juba ammuilma võõrdunud, nutitelefoni näppimisest lihaselised pöidlad iseäranis.

Postkast oli tühi. Naine pööras pilgu Kaskaadide mäeaheliku suunas, otsides silmadega pidepunkti, mis näriva, võõristava tunde taanduma paneks. Paraku! Seal, kus selge hommikutaeva taustal oleks pidanud kõrguma Mount Hood, kolm ja pool vertikaalset kilomeetrit kaljusid, lund, liustikke – seal valitses helesinine tühjus. Mägi oli kadunud nagu tina tuhka. Paiga kohal, kus Hoodie, nagu teda hellitlevalt kutsuti, miljoneid aastaid seisnud oli, keerlesid taevas hiiglaslikud, lillakasroosad, sigaretisuitsurõnga kujulised moodustised. Kui Epp hingetuna maja petlikku turvalisusesse tagasi jõudis, oli Planeedi totaalne ümbersünd juba alanud.
 April 05/2020
“Don't wake me for the end of the world unless it has very good special effects.” ― Roger Zelazny, Prince of Chaos

19 comments:

  1. Kui Epp hingetuna maja petlikku turvalisusesse tagasi jõudis, oli Planeedi totaalne ümbersünd juba alanud.
    Ok vilega veekann võib sul ka olla :)


    Veel! Veeeel!!! VEEEEEELLLL!!!
    Kosutav lugemine.

    ReplyDelete
  2. Papagoid on raudselt tõsi. Mäe kadumine ka koos Sinu teistsuguse oleku taju ja arusaamisel tekkinud hämminguga aga kas see just Hood oli... New Mexicos seda kindlalt juhtus aga mitte helesinisesse tühjusse vaid paksu pilvevaipa.
    Kohvioad totaalselt otsas ja neoonpidžaama... liiga uskumatu. Teie alalisi varusid ja ainult pildistamiseks jalgapandud peaaegu neoonroosasid sokke silmas pidades.

    ReplyDelete
  3. Ma ei mängi. Aga ma tahan teada kuidas see lõppeb. Palun järgmist osa !!!!

    ReplyDelete
  4. Hommikul regulaarselt kohvi joomine. Peab tõsi olema.

    ReplyDelete
  5. No ja koioti väljaheited koduõues muidugi, kui peab imelikum olema kui hommikukohv.

    ReplyDelete
  6. Ma tõstan panused kõrgele: Robert Redford kirjutas!

    ReplyDelete
  7. Noo, teil ju täitsa kujuneb siin juba. Ma pean vist hakkama Lillit paaritama, et auhinnakutsikaid saata =)
    Kaevake aga veel, jutus on tõtt rohkem, kui arvanud olete.

    ReplyDelete
  8. Noooh, kui nii, siis depileerimata säärekarvad ja ookeanivaade, Havail olles, võivad ka täitsa tõsi olla... 😎 Ja porgandikahur sügisel saagikoristuse ajal võib teil ka täitsa tavaline olla.

    ReplyDelete
  9. Mägi kadus, sest pilved olid selle enda sisse mässinud? Äkki need lillakasroosad rõngad ka ujusid taevas miskittõttu?
    Ja säärekarvad olid turris, aga sellepärast, et õues oli madu ükskord. Kakskord.

    ReplyDelete
  10. Üha paremaks läheb. Ritsikule: madu mitte üks- ega kakskord, vaid vähemalt kakskümmendkord per suvi.
    See selleks. Muide topelt võib kah pakkuda, st. kes veel kommenteerinud pole, võib vabalt sama pakkuda, mis mõnes eelmises kommentaaris juba välja käidud on. Juhuks, kui mul tekib tuju KÕIKI osalejaid saksa lambakoera kutsikaga premeerida.

    ReplyDelete
  11. Eeee, jätame palun kutsika ikka mängust välja! :D

    ReplyDelete
  12. Ma ei saa mõne detaili kohta ennustust panna, sest nad ei tundu piisavalt ebatavalised. :D

    ReplyDelete
  13. OK, Age, kutsika jätame välja, aga kuidas oleks rekkakoormatäie õllega?

    Notsu, aga sa tee proovi? Ebatavaline on suhteline mõiste.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ütleme nii, et see õlu ei nõua süüa ja tähelepanu seni, kui ma talle hoolivamat omanikku otsin :D

      Delete
  14. otsas kohv, tühi postkast, miks ka mitte Robert Redfordi nimeline isik, pastakast võõrdunud, depileerimata jalad, papagoid, koiotid, kadunud vaade...

    ReplyDelete
  15. Lisaks vilistavale veekannule siis.
    Kohvikoor tee sees, porgandid naabri põllul, papagoid, kriisked kanjoni kohal (papagoideta), koiott (muruta), külmavärinad, mõistlik mõte postkastini jalutada, lihaselised pöidlad, kadunud mägi, suitsurõngastega taevas :)

    Ja ikkagi, mis edasi sai?

    ReplyDelete
  16. Robertilt oled kirja varem saanud küll :)

    ReplyDelete
  17. Ma tegelikult pakun, et kõik on tõsi, ainult mitte sellises kompotis.

    ReplyDelete
  18. Väga hästi öeldud, Age, õlle kohta.
    Tundub, et kõige kindlam on jääda selle kolmanda auhinnavariandi juurde, elik midagi minu workshopist =)

    ReplyDelete