Hang Dry or you'll be sad



Mulle kangesti meeldib, kui rõivaste pesujuhised on veidi väljendusrikkamad kui üksnes pesu- ja kuivatusprogrammi ette kirjutavad. No vaadake seda üleeile sekkarist soetatud pliseerseelikut - on teine ühtaegu vanamoodne ja trendikas (võeh, trendikas on nii nõme sõna, kas pole?) - ja lugege silti: „Hang Dry or you'll be sad.“ On ju tore? Hoolitsev tootja hoiab tarbijast kurbuse eemale. Ning ärge laske end sõnast polyester eksitada. Ei midagi võikalt külma või libedat. Materjal tundub ihu vastas siidiselt pehme. Made in USA.

Anyway. Ma üldiselt üritan rakendada Kate Mossi motot „never complain, never explain“ - talle omakorda olla seda hüva nõu andnud ei keegi muu kui ekskallim Johnny Depp - kuid täna küll complainin, et jube kiire on olnud, ning explainin, et põhjuseks pole pühade-eelne päkapikutamine, vaid ikka see va camperituunimine pluss tõsiasi, et otsekohe peale Jõule pühime paariks nädalaks kodutolmu jalgadelt. Maiden voyage nii öelda, camperile ja truckile. (Jeerum. Mul siin eesti ja inglise keel omavahel juba täitsa sõlmes. Andke ületöötanule andeks.) Ja ega siis ainult camper. Workshoppi on kah tihedalt asja olnud, tellimustööd. Samas, kõik need pikkade tööpäevadena realiseeruvad valikud on olnud rangelt vabatahtlikud. Ja eks ma olen ennastpiinavalt perfektsionistlik kah, kui asi käsitööd puudutab. Mõnda asja sai camperis mitu korda ümber tehtud, mõne asja peale tükk maad rohkem aega raisatud, kui ajakava seisukohalt mõistlik oleks olnud.

Kus ma olingi? Ahjaa. Et siis road trip soojale maale. California, Arizona. Natukene sugulaste külastamist ja hulgaliselt loodusimede nautimist. Lilli kaasa, otse loomulikult. Death Valleys plaanime laagris olla lausa nädalajagu. Seal on praegu mõnusalt, talviselt jahe. Jaheduse all pean silmas päevaseid temperatuure pluss kahekümne Celsiuse pügala ümber. Suvel teadagi võib selle numbri vähemalt kahega korrutada. Suvel ei löö ükski mõistlik inimene Surmaorus laagrit püsti, vaid vuhiseb konditsioneeritud sõiduriistas kiirelt läbi oru, isegi fotode tegemiseks ei keera autoakent alla. Või noh, nii nad räägivad. Mina pole suvel Surmaorus käinud.

Siiski, natukene on hingamise aega kah ikka olnud, hoo ja hoobi vahel. Seda dokumentaali oleks muidugimõista mõistlik olnud suurelt linalt vaadata, mitte kodus telekaekraanilt – nimelt Vene dokumentalisti Viktor Kossakovski Aquarelat. Võimas, ma ütlen, võimas. Soundtrack soome sümfoonilise metalli legendilt Apocalypticalt.

“You suddenly realize the power of water. That is what “Aquarela” is about. Kossakovsky chased stunning images of water around the globe, using Arri digital cameras that shoot at 96 frames per second (alas, only a few cinemas are able to project that format; most will be 48 or 24). The movie has no narration to explain where you are, or what’s going on — just crashing Dolby Atmos Sound and a heavy-metal score from Finnish violinist/composer Eicca Toppinen. Kossakovsky improvised locations and shot without a script, trying to show the water’s point of view. The effect is hypnotic, haunting, and terrifying.” Read more: ‘Aquarela’: Inside the Most Dangerous Documentary Ever Made


“It’s a film about water, the role water plays in climates around the world, and how changes in those climates can unleash water’s destructive power. But none of those themes are narrated in the film. Instead, we’re presented with about 90 minutes of lengthy scenes and trusted to draw meaning from them — cars falling through melting ice that used to be solid enough to drive across; rolling high seas; icebergs splitting apart; gale-force storms on highways; enormous, breathtaking waterfalls. Watching Aquarela is less like watching a traditional nature documentary and more like a feature-length music video that roams the globe, without many people onscreen, and no talking heads or explanatory text. Water, in its many forms, is the protagonist, rather than the subject. It’s the sort of film that leaves you in awe.” Read more: Interview with Victor Kossakovsky

December 18/2019
“Whoever said death and taxes were the only guarantees in life obviously never had to do laundry.” ― Unknown

2 comments:

  1. Ma just hiljuti näitasin õpilastele Death Valleyst videot. Nii põnev! Head reisi ja pane blogisse palju pilte!

    ReplyDelete
  2. Põnev jah, Ritsik! Palju tänu, reisime hästi.
    Pildid tulevad, aga hilinemisega. Ma reisi ajal end online olemisega ei kurna =)

    ReplyDelete