▼
Mission accomplished
Nädal aega jooksin ilmaga võidu. Võitsin! Nagu ilmateade lubas, läks üleeile külmaks – no ikka vastikult külmaks, päeval mingi miinus viis Celsiust pluss vinge tuul – aga minul olid selleks ajaks camperi “välitööd” juba tehtud. Justkui tellitult eelnes külmale frondile suvine tuulevaikne soojus, aerosoolvärvidega töötamiseks ideaalne.
Ei hakka salgamagi, et peale mitmepäevast treppredelil üles-alla turnimist (vt eelmise postituse fotot) on jalalihased jube valusad, kael kah kange. Aga noh, Sõnni värk, jonni ei jätnud, kuna eesmärk seatud, et suuremad välised tuunimistööd saagu enne talve tehtud, eks kevadel jõuab üle lakkuda ja pisemaid värviparandusi teha. Sõna oteses mõttes minutipealt panin projektile punkti, viimased meetrid kaitsekilet eemaldasin kohalejõudnud tormiga võidu.
Nalja sai kah, minu kulul. Kolmanda või neljanda värvimispäeva pealelõunal tõusis kerge tuuleke, pidin hirmus hoolikas olema, et aerosoolvärv mujale ei satuks kui selleks ettenähtud kohtadesse. Töötasin nelja värviga: valge, must, punane, hõbe. Camperiga polekski veel väga hullu olnud, käid vea valgega üle, onju, pole väga nõudlik pind, aga kui truckile mõni neist neljast peale pritsib? Parem mitte mõeldagi. OK, olen mina parasjagu toas lõunaeinet võtmas või midagi, kui Paul teatab, et truck on puha hõbedase värviga koos. Mul kukkus kahvel käest, kargasin püsti, valmis õue tormama, et katastroofi ulatusest aimu saada. Paul nautis mõnuga mu meeleheidet, enne kui suvatses täpsustada, et jah, truck on üleni hõbedane. Kas ma tõesti ei mäleta, mis värvi sõiduriista me soetasime?
Julmur.
Eile esitlesime camperit naabritele. Meil on sihuke mõnus kaheksane kamp välja kujunenud, vähemasti korra kuus käime koos, neli enam-vähem samas vanuses paari. Seekordse ürituse nimi oli Garage Party. Garaazh on meil soe ja suur ja valgusküllane, suhteliselt korras kah, mis muud kui jõulutuled riiulite külge, Pauli tööpinkidele linad peale, muusika mängima, ja - tuld! Plaanisime suured garaazhiuksed avali hoida, et külalised saaksid strateegiliselt kanjoniservale pargitud camperit imetleda, aga nii kuramuse külm oli, et pidu toimus kinniste ustega. Kuna ma olin nädalasest redelil rabelemisest üsna kurnatud, tellisin ühelt naabriproualt maisileiva (cornbread) ja teiselt magustoidu, peene nimega Swedish Cream (jube hea, maitseb nagu vaniljega magustatud ja tarretatud hapukoor, puuviljad peal), minu poolt oli ahjupotitäis kanarooga (Southwestern Chicken & Rice Skillet). Lisaks kena veinivalik, nii külakosti kui pererahva sahvri varusid.
Naabrid on muide kõik vanad RV hundid, kuid nende ratastel majad on hea tükk maad massiivsemad kui meie oma. Paul ja mina oleme rohkem sihukesed in the middle of nowhere reisijad ja ööbijad, naabrirahvas aga peatub paikades, kus saab end voolu- ja veevõrku lülitada, tsivilisatsaiooni hüvesid nautida, ei pea RV veepaagi suuruse ja akude võimsusega arvestama. Meie camperilgi on väiksusest hoolimata kõik samaväärsed ühendused olemas, eks teinekord proovime siis peenemat elu kah, vahelduseks.
Ahjaa, üks asi veel. Kosmiliselt mugavast kodusest voodimadratsist ära hellitatuna (pean lugejale pettumuse valmistama - ei ole kõikide Maarjamaa blogijate lemmikmadrats Napsie :-) soetasime sarnase luksususe ka camperisse. Kallis oli, kurivaim, aga mugavus maksab. Ja no ma ütlen täitsa ausalt, et need ajad, mil olin nõus telgis mingisuguse kõva ja kõhna küljealuse peal öid veetma, on möödas. OK, teen väikese möönduse: magan telgis, kui keegi minu jaoks sinna king size Dream Cloud madratsi paigaldab, täpselt sellise, nagu kodusängis.
Foto tehtud möödunud nädalal. Tänaseks on eesõue “mütsipuudele” vaid mõned kasinad lehed alles jäänud.
October 30/2019
“I love deadlines. I love the whooshing noise they make as they go by.” ― Douglas Adams, The Salmon of Doubt
Mütsipuud on kenad küll, aga kuhu jäi uue kuue saanud camperi pilt? Garaažipidu kõlab põnevalt - nii pääseks ju peoeelsest tubade koristamisest 🙂.
ReplyDeleteRitsik, tube koristatakse PEALE pidu, mitte ENNE =)
ReplyDeleteIssake, jah, peaks camperi värskendatud eksterjöörist mõne pildi üles riputama. Interjööriga läheb veel aega, aga seda saab igasuguse ilmaga teha, camperis on mõnus soendus sees. Ja oi ma leidsin toreda kanga istumisnurga patjade katteks, meenutab tikitud Muhu tekki, kirkad värvid mustal põhjal.
Ritsik tegeleb eestlane olemisega =)
ReplyDeleteMa mingil hetkel otsustasin, et ei tee endale külalisi sellega vastikuks, et enne nende tulekut koristan hästi palju.
Natukene võib, kui ma seda natukest nagunii oleksin teinud =)
Külalised ja koristamine, hmm. Olen seda ennegi kusagil maininud (Ritsiku juures?) ja tean väga hästi, et sõpru ma sellega juurde ei võida, aga mul on elamine kogu aeg suhteliselt korras, tulgu külalised millal tahes. Kusjuures korras mitte seetõttu, et oleksin VIRK, vaid vastupidi. Ma olen LAISK. Ja kui elamine on must ja/või segamini, tuleb seda ju koristada, taevas hoidku – ja nagu öeldud, ma ei viitsi, laiskus ei võimalda. Katse-eksituse meetodil olen jõudnud järeldusele, et kõige lihtsam on kodu permanentselt hoida, või vähemalt enam-vähem korras. /tõmbab pea õlgade vahele ja ootab, millal kividega loopima hakatakse/ =)
ReplyDeletePS. Täpselt samal põhjusel on mu koer hästi treenitud. Olen mittekuuleka, halvasti käituva koeraga koos elamiseks liiga laisk.
No mul on ka - SUHTELISELT korras =) S.t. nii korras, et mul endal on hea. Kujutan ette, et mõnda teist võib pool aastat esikus seisev katkine triikimislaud või neli kuud toolil ootav "ainult korra kantud" kleit või köögitoli seljatoel 2 nädalat rippuv "ainult kaks korda kantud" rinnahoidja häirida, aga mind mitte =)
ReplyDeleteKui külalised tulevad, mind ikka ei häiri =P Kammaan, ma umbes korra nädalas pühin või võtan tolmuimejaga põrandaid ja umbes kord kolme nädala sees jõuan paljudest kõrgematest kohtadest tolmu võtta, mida te veel tahate?!
VVN, kord kolme nädala sees võtad kõrgematest kohtadest tolmu??? Mul polnud aimugi, et sa koristamisfriik oled =) Hea, kui ma kord kolme KUU jooksul kõrgematele kohtadele tolmulappi näitan.
ReplyDeleteHmm, värske väljanägemisega rinnahoidja köögitooli seljatoel võib täitsa huvitava disainielemendina töötada. Tõsi, ma ise pole aluspesu sel otstarbel pruukinud, aga mõni kampsik või sall on mul alatasa kusagile nähtavale heidetud. Tahaks väita, et tagantkätt, hooletu elegantsiga, aga tegelikult teen teinekord lausa meelega. Et elamine poleks liiga steriilne, noh.
Kõrgemad kohad" = kõrgemad kui põrand =P
ReplyDeleteAga pildid sellest, miks kael kangeks jäi??
ReplyDeletePildid? Ahjaa, pildid =)
ReplyDeleteLas ma tuunin enne interjööri kah, siis näitan kogu kupatust korraga.