Kleeplint, eelarvamusega



Mäletan, et kui Eestist New Mexicosse kolides Pauli elamist tuunima hakkasin - sisekujunduslikku nipet-näpet pean silmas - olin ehituspoodides alailma inglisekeelsete terminitega hädas. Enamiku vidinaid hankisin käigu pealt leiutatud viipekeelt kasutades. Teadmine, kuidas ühte või teist asja eesti keeles nimetatakse mind enamikel puhkudel edasi ei aidanud, sest sõnaraamatutest on spetsiifilisi termineid raske, kui mitte võimatu leida. Korra oli lausa sihuke juhus, et saaliteenindaja teeskles, et vajab mu soovi mõistmiseks abilisi, aga tegelikult kutsus müügimehed kokku selleks, et need end värske immigrandi arvel lõbustada saaksid. Või noh, vähemasti nii mulle tundus. Ja ega neid süüdistada või, nalja said mehed nabani, sest mu käemärgid kõõlusid kohati ikka väga sündsuse piiri peal, kuna oli vaja mingit mutrit ja polti ja… noh, võite ise ette kujutada.

Anyway. Tänaseks on kõneksoleva immigrandi tehniline keeleoskus üksjagu paranenud, vähemalt see osa, mis remondivärki puudutab. Õmblus- ja muud käsitööteemad on paraku siiani nõrk lüli. Üldjuhul varun ostlemiseks piisavalt aega, tuuritan mööda müügisaali, kuni leian vajaliku tarviku või materjali. Aga eile naaberlinna Jo Anni's shopates oli ajaga kitsas. Mitut poodi plaanis külastada, muid asjaajamisi kah veel. Ühesõnaga, mul oli tarvis meetrikest diagonaalriidest kanti, musta värvi. Hüppan mina poodi sisse (Paul ootab autos), haaran ostukorvi, tuiskan suures saalis ringi. Kanti ei leia. Võiks müüja käest küsida, aga pagan küll, olen unustanud kodutööd teha elik välja selgitada, kuidas soovitud kaup inglise keeles kõlada võiks. Sellegipoolest püüan ühe müüja kinni, üritan seletada, mida vajan. Ta viib mind vööde juurde. Proovin veelkord. Mind eskorditakse kaunistuspaelte osakonda. Kolmandal katsel saab proua asjale pihta. Ja kas te kujutate ette, kuidas diagonaalkanti inglise keeles nimetatakse? Bias tape. Appikene. Bias on siiani mu sõnavaras tähendanud eelarvamust, ja tape iseendastmõistetavalt teipi ehk kleeplinti.
Ega midagi, vaatame asja positiivset poolt. Elukestev (keele)õpe.
September 28/2019
“The limits of my language are the limits of my universe.” ― Goethe

7 comments:

  1. Ehituspoes enese käte-jalgade abil arusaadavaks tegemine on niiii tuttav... Ongoing thing. Need asjad, mille nimesid ma ei tea, ei paista otsa saavat.

    ReplyDelete
  2. Sellega seoses tekkis mul ettekujutus, kuidas mina sellisel juhul nutitelefonis vastava asja välja googledan ja selle pilti näitan. Kuidas sealkandis mobiilse andmesidega lood on?
    Ainult et Narvas viskas mind kogu aeg Venemaa võrku ja mul polnud kaardirakenduse kaardid eelnevalt alla laaditud ja lõpptulemusena oleks ma äärepealt bussist maha jäänud, sest Maps ei näidanud mulle teekonda.

    ReplyDelete
  3. Bias tähendab jah omadussõnana viltust. Bias cut on diagonaallõige. eelarvamusetähendus tuleb nähtavasti loogikaga, et "viltuolek, kallutatus".

    ReplyDelete
  4. Anu, ma arvasingi, et ka sulle on see teema tuttav =)

    Notsu, mul tuli tegelikult hiljem meelde, et olen terminit bias cut enne kuulnud küll, aga noh, kanditeemaga ma seda siduda ei osanud.

    Morgie, andmesidega on siinpool lood täitsa OK. Aga lugu järgmine, et ma ei kasuta nutitelefoni.
    Mis telefoni kui teejuhti puutub, siis ma vaatan viimasel ajal jah, et inimesed on ilma nutita täitsa abitud, mõni ei leia naabermajagi üles, mingist võõra linna objektist rääkimata =)

    ReplyDelete
  5. Oo jaa, telefonist pildi näitamisega saab kõik maailma asjad ostetud. Mul oli ükskord vaja väga spetsiifilist audiokaablit, mille üks ots oli 3,5mm tavaline audio jack, aga teise otsa kohta polnud mul halli aimugi, kuidas seda kutsutakse. Läksin Oomipoodi, näitasin telefonist pilti - "mul on sellist kaablit vaja!" ja pidin vaid vastama küsimusele, et kui pikka. Viis minutit ja olin kaabliga poest väljas. Ilma pildita ma olekski jäänud sinna poodi võimlema, et mida mul täpselt vaja on.

    ReplyDelete
  6. Noh, naabermaja ma ikka näen, Narva bussijaama läksin omal jalal esmakordselt ja vene keelt mõistan niipalju kehvasti, et suuna küsimine ka eriti välja ei tulnud. Lõpuks leidsin ikka kellegi, kes eesti keelest aru sai.
    Aga ma küsin vastu, et kui ma tõepoolest ei tea, kus see bussijaam linnuse suhtes asub (kohale toodi meid eribussiga otse hotelli) ja ma tegelikult absoluutselt ei armasta inimestega rääkida, siis miks ma ei võiks nutitelefoni navi kasutada, kui see kord juba leiutatud on?

    ReplyDelete
  7. Klari, Morgie, loooooomulikult on nutt ja navi abiks. No näiteks oleks me Pauliga korraliku kodaniku kombel navi kasutanud, oleks meil Pealinnas hulk närvirakke kulumata jäänud: https://viistuhatviissada.blogspot.com/2018/08/lost-in-wilderness-onneks-hoiatas-eesti.html

    Ja ma… noh, ma arvan, et tunnete mind juba piisavalt hästi, et teada, et mul on kirjutades vähemalt pool aega keel põses =) Ning seda ka muidugi kah, et olen Sõnn, mistap igasugu uusi vidinaid põrnitsen esialgu umbusklikult.

    ReplyDelete