Issver, ma olen nii tegus olnud paaril viimasel päeval. Aiatiigid, need on nüüd puhtad, vesi vahetatud, kuldkalad harvendatud, üleliigsed taas naabritele jagatud. Tiigid olid sel kevadel ikka väga jubedad, vesi ei paistnud läbigi. Läinud sügisel, kui veepinnalt langenud lehti ja muud mudru oleks pidanud roobitsema, olime ju Kauail. Ja kui neid kuramuse lehti kohe ära ei korja, langevad nad põhja, moodustades mõnusa ligase kihi, muutes vee pruunikaks. Mitte et ma nuriseks. Meil on igavesti tore rock garden. Aga see konkreetne aiaarhitekt, kes asja kümmekond aastat tagasi disainis, pole vist ise ilmaski oma loomingut hooldama pidanud. Lehtpuud otse tiigikaldal, ja veel paar taolist ebapraktilist apsakat.
Vaesed kalad pidid tiigipuhastusprotsessi käigus üksjagu stressi taluma, õnneks kaotasime vaid paar pisemat sorti isendit, puhaku nad rahus. Kõik suured kuldkalad on elu ja tervise juures, korralikult kraamitud residentsiga silmnähtavalt rahul. Pidid ainult ühe öö plastkonteineris veetma, ja püüda oli neid tegelikult lihtne - tegime seda alles siis, kui tiik veest peaaegu tühjaks oli lastud, üksnes pesukausisuurune veesilm põhja jäänud.
Trimmisin fotol näha olevaid dekoratiivjalakaid. Meie Pauliga kutsume neid Hat Trees, muu rahvas ütleb Camperdown Elm. Mütsipuude kontrolli all hoidmisega on igal aastal tükk tegu, nad mitmekordistavad oma võrasid suve jooksul, no ja siis tuleb sügis ja lehed langevad ja… vt. postituse esimene lõik. Ebamugav töö, puud on täpselt nii kõrged, et ilma treppredelita tehtud ei saa, aga redelit on raske, kui mitte võimatu tiigiäärsel kallakul püsti panna, väiksema puu juures iseäranis.
Uue hapukapsateo panime hakkama. Tegelikult võtab see vähe aega, mitte üle pooleteise tunnikese koos ettevalmistuse ja järelkoristusega, aga miskipärast lükkasin tegu muudkui edasi, kuigi kapsad olid ostetud. Nüüd on need igatahes purgis. Paul tampis, nagu alati. Ikkagi meestetöö, tööriistaks värvist puhastatud pesapallikurikas.
Tõrjusin umbrohtu. Planeedile kahjulikul moel, pritsides häbenedes Surmavat Vedelikku. Ma tõesti parema meelega jätaks selle töö vahele, aga paar suuremat spetsiifilist platsi maja ümber vaja puhtad hoida, parkimise jne tarvis. Ühest pritsimiskorrast kevadel üldiselt piisab, kuid kas ka sel aastal, pole kindel. Lumerohke talv koos vihmase kevadega on umbrohu täitsa hulluks ajanud. Aga mõnusalt soojad ilmad on lõpuks tulnud ja jäänud.
April 25/2019
Pilt tehtud eile pealelõunal.
"In the spring, at the end of the day, you should smell like dirt."― Margaret Atwood, Bluebeard's Egg