KILPKONNALAHT.
Inglise keeles on sihuke tore sõna nagu bushwhacking. Merriam-Webster annab muuhulgas tähendused live or travel in wild or uncultivated country ja cut or push one’s way in a specified direction through dense vegetation. Eesti keeli siis ehk võsaragistamine? Meil Pauliga on bushwhacking käpas juba koosolu alguspäevadest. Mäletatavasti jäin oma esimese USA reisi ajal kogu pagasist ilma, kaasa arvatud matkarõivastest, mistap kohalejõudmisele järgneval päeval moodustasid New Mexico mägimatka outfiti kleit, mantel ning saapakesed. See aga ei takistanud innukat bushwhackimist. No ei meeldi tallatud radu käia, mis teha. Kauai saarel tuleb võsaragistamisega siiski väga ettevaatlik olla. Jala-alune taimestik ei pruugi alati astumist kannatada. Vohav, vetruv rohelus võib lõksuks osutuda, sirutudes kohati mitme meetri võrra üle kaldaääre, justkui rõdu ookeani ja laavakaljude kohal. Astud sammu, pudened läbi. Kui hästi läheb, on kukkumist vaid paar meetrit, kui kehvemini, siis mitukümmend. And they were never seen again, nagu ütleb Laurence Conzales oma raamatus Deep Survival: Who lives, Who Dies, And Why. Jep. Kukud taimestikupõrandast läbi, ookeani, see peksab su vastu teravaid kive ja koralle natuke väiksemateks tükkideks, mere-elukatele parajateks suutäiteks... ja sind ei nähta enam iialgi. Oot, nüüd kiskus kuidagi jubedaks kätte? Kerime tagasi. Sinna, kus me Pauliga omaenda privaatse kilpkonnalahe avastasime, peale pisukest (ettevaatlikku, turvalist) võsasragistamist. Koha ristisime loomulikult Turtle Bay’ks, pildil vaatan tollele väikesele lahesopile ülevalt alla. Postituse fotod Paulilt.
Inglise keeles on sihuke tore sõna nagu bushwhacking. Merriam-Webster annab muuhulgas tähendused live or travel in wild or uncultivated country ja cut or push one’s way in a specified direction through dense vegetation. Eesti keeli siis ehk võsaragistamine? Meil Pauliga on bushwhacking käpas juba koosolu alguspäevadest. Mäletatavasti jäin oma esimese USA reisi ajal kogu pagasist ilma, kaasa arvatud matkarõivastest, mistap kohalejõudmisele järgneval päeval moodustasid New Mexico mägimatka outfiti kleit, mantel ning saapakesed. See aga ei takistanud innukat bushwhackimist. No ei meeldi tallatud radu käia, mis teha. Kauai saarel tuleb võsaragistamisega siiski väga ettevaatlik olla. Jala-alune taimestik ei pruugi alati astumist kannatada. Vohav, vetruv rohelus võib lõksuks osutuda, sirutudes kohati mitme meetri võrra üle kaldaääre, justkui rõdu ookeani ja laavakaljude kohal. Astud sammu, pudened läbi. Kui hästi läheb, on kukkumist vaid paar meetrit, kui kehvemini, siis mitukümmend. And they were never seen again, nagu ütleb Laurence Conzales oma raamatus Deep Survival: Who lives, Who Dies, And Why. Jep. Kukud taimestikupõrandast läbi, ookeani, see peksab su vastu teravaid kive ja koralle natuke väiksemateks tükkideks, mere-elukatele parajateks suutäiteks... ja sind ei nähta enam iialgi. Oot, nüüd kiskus kuidagi jubedaks kätte? Kerime tagasi. Sinna, kus me Pauliga omaenda privaatse kilpkonnalahe avastasime, peale pisukest (ettevaatlikku, turvalist) võsasragistamist. Koha ristisime loomulikult Turtle Bay’ks, pildil vaatan tollele väikesele lahesopile ülevalt alla. Postituse fotod Paulilt.
Kilpkonnadega silmside loomiseks tuleb kaldast alla turnida. Üsna mitu meetrit, kohati üsna järsk, samas siiski ei midagi ekstreemset, täiesti tehtav ka varbavahedega. Plätudega. Flipfloppidega. (Valige sobiv sõna.)
Laavamoodustiste vahel on... eeee... issand. Kuidas on eesti keeli tidepool? Ausõna, ma ei ürita mingi ülbe väliseestlane olla, kel keel ära ununema hakkab, aga mõne asjaga on küll piinlikult keeruline. Ärge pange pahaks. Ühesõnaga, pildil on väikesed tõusuvee-tiigid, erinevaid nunnusid kirjuid kalakesi täis.
Tume laava tundub palja jala all mõnusalt sile ja soe. Aga mitte kõik laavakivid pole sellised. Mida punakam, seda karedam, vähemalt sellel rannal. (Leia pildilt Epp.)
No ja siin nad ongi, merekilpkonnad. Sellel fotol jäi kaamera ette korraga kolm isendit. Kokku oli neid seal tol õhtupoolikul kümmekond. Enam-vähem sama arv kui me eelmiste Turtle Bay külastuste puhul - avastasime paiga juba läinud aasta veebruaris. Roheline merekilpkonn (Green sea turtle) on massiivne loom. Täiskasvanud isend kuni poolteist meetrit pikk (kilp kuni meeter), kaal kuni 190 kilo. Kaldalt tunduvad nad veelgi hiiglaslikumad, vesi töötab suurendusklaasina. Eriti võimas vaatepilt on, kui kilpkonn mõne kõrgema, päikese käes läbipaistvalt türkiissiniseks värvunud laine see kalda poole sõidab. Teinekord sunnib vaatajat lausa taganema, et appikene, kohe saad kilpkonnaga vastu vahtimist. Aga ei. Laine paneb nad enne kuiva maad kenasti maha.
Veetsime sel õhtupoolikul mitu tundi kilpkonni jälgides. Istusime
kaldakividel, loomadele nii lähedal, et oleksime veidike küünitades neid puudutada
võinud. Inimese kohalolek ei paistnud kilpkonnaparve vähemalgi määral
häirivat. Kujutage ette, ma kuulsin ühte neist korra isegi häälitsemas.
Tõstis pea veest välja, tõi kuuldavale laisa, madalahäälse röhatuse.
Honu - nii kõlab kilpkonn hawaii keeles. Honu on hawaiilaste jaoks ülioluline, püha loom. Legend räägib, et igiammustel aegadel oli nimelt kilpkonn see, kes saarte esimesed asukad, polüneeslased, Hawaiile juhatas, meresõitjate paadi ees ujudes. Honu peetakse tarkuse ja hea õnne sümboliks, kilpkonnamotiivi kohtab absoluutselt igal pool, T-särkidest sillutuskivideni.
Uurib menüüd. Rohelise merekilpkonna dieet sõltub vanusest. Noored on lihasööjad, täiskasvanud taimetoitlased.
Siin jälle kolm tükki koos. Täiesti hämmastav, kuidas nad lainetust enda huvides ära kasutavad. Ilmselgelt oli kilpkonnade selle õhtupooliku eesmärgiks püsida kivide läheduses, et sealt rohekaspunakat löga, viisakamalt väljendudes mererohtu manustada.
Eksite, kui arvate, et kilpkonni oli lihtne pildistada. Nad olid küll lähedal, kuid pidevas liikumises, pluss lainetus, eks ole. Enamik fotosid (telefoniga tehtud) kukkusid välja sellised, et meie ise teame, et tegemist kilpkonnaga, aga vaatajale tunduksid nad lihtsalt veealuste kividena. Paul ähvardab ühele tulevastest Kauai komandeeringutest oma peene fotoaparaadi kaasa võtta. Eks näis, mis pildikraami siis tuleb.
Kilpkonnad polnud me ainuke atraktsioon tol pealelõunal Turtle Bay ääres. Peale pisukest sadu ilmus vikerkaar...
... ja vahetult enne päikeseloojangut viis outrigger kanuud, igas vähemalt kaheksa mõlajat. Liikusid uskumatult kiiresti, möödusid meist üsna lähedalt. Lehvitasime.
February 11/2019
"And the turtles, of course all the turtles are free,
as turtles and, maybe, all creatures should be."
― Dr. Seuss
"And the turtles, of course all the turtles are free,
as turtles and, maybe, all creatures should be."
― Dr. Seuss