THANK YOU!
Ameeriklased on meistrid tänamises. Näiteid? Aga olge lahked. Kaubandusasutused. Laod poes ostud kassalindile, lõppu paned vahepulga (või mis iganes selle vidina nimi on, mis erinevate klientide kaupu lahutab). Sinu selja taga seisja, kes oma järjekorda ootab, et kraami lindile laduda, ütleb sulle „thank you“. Alati. Või oled ostukäruga riiulite vahel, keegi tahab sust mööduda, tõmbad veidi koomale, ja saad järjekordse „thank you“, millele eelneb või järgneb „excuse me“. Excuse me öeldakse reeglina isegi lihtsalt niisama kohakuti sattumise puhul, kui riiulivahe üleüldse kitsaks ei jäägi. Igasugune sõnatu, mühaklik trügimine on absoluutselt välistatud. OK, suurlinnades käib asi tõenäoliselt veidi teisiti, minu kogemused pärinevad keskmiselt või vähem rahvastatud piirkondades elamisest.

Ja ma tõega ei mõista seda Ameerika turistide fenomeni – miks enamik mu praegusi kaasmaalasi väljamaal nii nõmedalt lärmakad ja arrogantsed on? Kodus käituvad ju viisakalt ja tasaselt kui tallekesed. Mul on siiamaani meeles üks ööbimine kusagil Yellowstone'i Rahvuspargi lähistel, campground oli tungil rahvast täis, ootasin hirmuga suuremat sorti melu, ei lootnud sõba silmale saada, aga võta näpust. Sadadest laagrisolijatest hoolimata valitses õhtul ja öösel õnnis vaikus, nii et kõik see mees sai korralikult välja puhata.

Aga tagasi tänamise juurde. Ameeriklased on tänukaardi-hullud. Sõbrad tulevad õhtusöögile, pärast saadavad tänukaardi. Käid kellelgi natukene abiks, jälle kaart postkastis. Koristad garderoobi ja annad endast kasutamata jäänud, aga väga hea hilbu heale tuttavale – taas tuleb tänukaart. Kauailt tõin me landlady'le väikese kingitusekoti troopikakraamiga (Kona kohvi, Hawaii soolad, kokaraamat). Paari päeva pärast sain „Thank you“ kaardi koos kirjeldusega, millise roa ta esimeseks katsetuseks valis ja kuidas kohvi maitses jne. Mnjah, asja võib ka muidugi selle nurga alt vaadata, et puud surevad, kuna ameerklastele meeldib paberil aitäh öelda, aga ma jätan nimetet nurga praegu puutumata. Mõni teine kord. Eks neid elektroonilisi tänamisi laekub kah, aga „päris“ postkaart on siiski hulga populaarsem.

Mitmed head aastad tagasi, kui Looduskalendri rahvusvahelises foorumis veel aktiivselt tegev olin, kurtsid adminnid, et on ameeriklastest foorumiliikmete tänamishullusega püstihädas. Pahatihti said asised postitused tänamistega lausa lämmatatud: „Thank you for posting that awesome /boar/eagle/titmouse photo! Thank you for sharing that 1-second video clip from stork camera! Thank you for telling us what time the eagle left it's nest this morning! Thank you for saying good morning! Thank you for saying thank you!“ Ühesõnaga, adminnid üritasid leida viisakat moodust, kuidas neid thank you'sid vähendada, sest Looduskalendri looduskaameratega seotud foorumi põhieesmärk on anda ornitoloogidele ja muudele spetsialistidele, kel pole mahti arvutis istuda, ülevaadet kaamerate ees toimuvast. Paraku, ameeriklaste viisakus hakkas dokumenteerimist segama. Ma täpselt enam ei mäleta, kuidas see olukord toona lahendati, aga nüüd ise Thank-You-Maal elades on tänamine mulle kõvasti külge hakanud.

Me Pauliga täname teineteist ühtepuhku, päevas tuleb ikka väga mitmeid kordi ette.  Kümne aasta tagusele minule oleks see tõenäoliselt väga veider tundunud. Näiteid jällegi? No see, kes parasjagu söögi on kokanud, saab tänatud igal juhul. Või see, kes koerajalutamise enda peale võtab, plaaniväliselt. Käisin täna hommikul tolmuimejaga garaazhipõranda üle, Paul tänas. Tema korjas aiast tüümiani ja riputas köögi lae alla kuivama, mina tänasin. Ja muud sarnased igapäevased tegevused, mille eest tundub mulle täna täiesti normaalne „thank you for doing this“ öelda. Ma ei mäleta, kui tihti ma Eestis elades inimesi tänasin, lähemaid ja kaugemaid.  Kardetavasti mitte piisavalt tihti.

Tiheda tänamise harjumust analüüsides tundub mulle, et see ei väljendagi vast niipalju tänulik olemist, kuivõrd märkamist. Õhtusöögi valmistamine, garaazhipõranda puhastamine, eralduspulga asetamine kassalindile ei ole ju ometigi miski eriline heategu. Sa teed seda samapalju iseenda kui teise jaoks. Tänamine tähendab jah pigem verbaalset väljendamist, et on märgatud.

Thank you for reading this post.
:-)
May 26/2018
Image: Internet
"He was aware of the value of the word of praise dropped at exactly the right moment; and he would have thought himself extremely stupid to withhold what cost him so little and was productive of such desirable results.” ― Georgette Heyer, Sylvester