VABARIIGI AASTAPÄEVA PIDUSTUSTE TEEMALISI KOMMENTAARE tuleb uksest ja aknast. Võtan minagi asja ette.

PARAAD – ei vaadanud.
PRESIDENDI KÕNE – väga meeldis. Ettekandmine oli küll väheke puine, kuid sisu haakus minu mõtete ja tõekspidamistega. Eriti leili läksin (positiivses mõttes) tolle koduvägivalla-jutu peale. Nimelt selles valguses, et Putin just hiljaaegu lükkas liikuma vastupidise tendentsi: nüüdsest võib Venemaal abikaasat volilt klobida, senikaua kui raskemaid kehavigastusi ei tekita. Uudis jõudis ka USA meediasse.
PRESIDENDI RIIETUS – meeldis.
PRESIDENDI soeng – ei meeldinud. Oleks võinud riietusega sobivat peakatet kanda, tanu all naine ikkagi.
AASTAPÄEVAKONTSERT – üldse ei meeldinud. Pime, tume, hall, aeglane, depressiivne. Mis asi see ometi on, et eestlane ei tohi Riigi sünnipäeval rõõmustada? Jah muidugi oli minevikus õudusi ja olevikulgi omad mured, kuid kui me niimoodi hammastega nendest kinni hoiame, siis pole ju helgemat tulevikku lootagi? Särtsu ja värvi ja värsket õhku võiks olla. Aga kus sa sellega. Ikka vaja seda va kõrget kuntsi (ei ole kirjaviga!) sealt Estonia lavalt alla ajada. Kontserdi kokkupanijail oli soov ennast teostada, nagu nad ajakirjanduses märkisid. Väga tervitatav. Aga tasuks meeles pidada, et saalipublik, veelgi enam kodudes pidulaudade taga istuv vaatajaskond ootab ilmselt midagi pidupäevalist, mitte poolpimedat lava, porikarva kostüüme ja nukravõitu muusikat. Ja need pappkastid. No andke andeks. Minule kui riigist teise ja seejärel osariigist teise ümberasunule meenutas kogu see kastindus arvake mida? Kolimist! Nullis nood noorte poolt esitet ’Mina Jään’ videosõnumid täiega ära. Mis jäämisest me räägime, kui lava on kolimiskaste täis? :-)
DAAMIDE KLEIDID – üldmulje oli ilus. Kui välja arvata mõned üksikud jubedused ja mõned üksikud ’statemendid’, mis presidandiballile ei sobi. Hästi mitmeid põnevaid soenguid hakkas ka silma.
PIDULISED tundusid kuidagi meeldivalt pingevabamad kui Ilveste ajal.
KOKKUVÕTE – väga tubli üheksakümne üheksas. Jääme sajandat ootama.
Feb26/2017