Mõned ilupildid mu pealelõunaselt jalutuskäigult.
-----------
Some cool pics from this afternoon. Cool, literally.
Nov30/2015
TÄNUPÜHAD (tähistatakse USAs novembrikuu viimasel neljapäeval) oleme muidu ikka veetnud Californias, Pauli perega. Sel aastal kriipsutasime plaani A aga varakult läbi. Juunis ja oktoobris sai ju 'alla' lõunasse sõidetud, mõlemal korral pulma. Kaks korda aastas Californias käia - see on, nagu Paul öelda armastab, normaalse inimese jaoks juba vähemalt üks kord ülearu :-).
Mistap tegime Tänupühadeks plaani B. Et läheme veedame paar päeva metsikus looduses, vähem kui paarsada miili kodunt eemal, fosiile jahtides, Maalitud Mägesid nautides. Plaan B ei läinud käiku, kuna kena keskmine sügisilm pööras äkitselt täiega talveks. Üleeile näitas kraadiklaas -17C, kui hommikul ärkasime, ja eile -21C. Päeval on olnud nii miinus 10 ringis. Loodusesse ööbima justkui ei kisu.
Plaan C kujutas endast kodus lume rookimist, küpsetamist, veinijoomist ja ahju peal nurru löömist. Tänupüha õhtupoolikul tegime aeda, jääga kaetud tiikide kõrvale lume sisse ägeda lõkke, panime suure poti hõõgveini (nelk, rumm, rosinad jne) pliidile sooja ning jäime ootama. Landlady suguvõsa (käivad kord aastas siin kanjoni serval koos) valgus algul ükshaaval, õhtu edenedes üha suurenevates kogustes meie aeda. Paul jagas meestele mütse (neile, kes Californiast:-) ja sigareid. Mina naistele sooje salle (neile, kes Californiast!!) ja kogu kambale hõõgveini. Lapsed/koerad trampisid lustlikult ringi ilma sallide, sigarite ja hõõgveinita. Selleks ajaks, kui hiigelsuur täiskuu Rahvuslike Rohumaade kohale tõusis, näitas termomeeter miinus 15C. Kuid eks te teate omast käest, et miski ei peleta külma paremini kui hõõgvein ja kadakapuu-lõke.
(Fotod tehtud eile-täna koduaias).
----------
OUR THANKSGIVING was white this year and was spent by plan C (staying home, cooking, wine drinking, snow shoveling). Also, bonfire and mulled wine on Thanksgiving afternoon and evening with lots of Good People - our Landlady's family. Every year, they come from all over the place to spend Thanksgiving Day together here on the canyon edge.
Our Plan A? To drive to California to spend Holidays with Paul's family. That's what we have been usually doing on Thanksgiving. To be honest, we ditched Plan A some time ago already. Reason? We have been down there TWICE this year (two weddings!). There's certainly a limit how many times a person can visit California in a year:-)
Our Plan B? Camping and fossil hunting at Painted Hills, quite close to home. But look at the photos. Does it feel like a camping weather? Not really.
So we went for plan C. Worked out superbly.
Nov 27/2015
/..../ VAENLANE on tänaseks konkreetse näo saanud, peale Pariisi - tänu ajakirjandusele nii siin- kui sealpool ookeani. Meile on nüüd puust ja punaseks tehtud, et kõige kurja juur oli hobusehammastega, segase pilguga, idiootlikult naeratav islami noormees. Pluss noormehe kusiin, blondeeritud naisterahvas keskmistes kahekümnendates, kes enne pommivöö lõhkemist täitsa kobe välja nägi. Ah et kuidas me seda teame? No, uudistesaidid trükivad mõnuga selfiet, mis näitsik endast vahuvannis teinud. Näitsiku vahust varjamata rinnanibu on muidugi pikesldatud. Nagu ka hobusehammastega noormehe teise lähisugulase paljas tagumik. Tolle, kelle politseinikud Pariisi agulikorterist peale tulevahetust ja pommiplahvatusi elusalt välja lohistasid. Pikseldatud on muidugi ka terrorirünnakute ohvrite surnukehad. Lugeja õrna psüühikat ei tohi liigse reaalsusega häirida, järsku järgmine kord ei klikigi uudisele, kus selle rahalise kahju ots, veebiväljaandele. Vereloigud jäetakse reeglina nähtavale, et kujutlusvõimet kütta. Minu arvates võinuks siiski nood hobusehambad ka pikseldada, väga võigas vaatepilt. Aga see selleks. Nüüd me vähemalt teame, kes on nädalatagustes õudustes süüdi. Otse loomulikult hobusehammastega moslem ning tema kaks häbitut kusiini - ühel tiss, teisel perse paljas. Tänud, ajakirjandus. Suured tänud. Ma oleksingi muidu jäänud arvama, et süüdi on lääneriikide aasta(kümnete)pikkune trampimine Lähis-Idas pluss USA, Venemaa, Hiina, Prantsusmaa sõjatööstuste (nimetasin suurimaid) huvi oma poode pidada./.../
/.../USA presidendivalimiste kampaania käib täie hooga. Teiste karvaste ja suleliste hulgas kandideerib ka Donald Trump. Tema arsenal on muljetavaldav. Natsionalism, fashism, rassism, populism on vaid mõned näited ta laskemoonast. Täna on Donald uudistesaitide päistes seoses mõttega luua üle-ameerikaline islamiusuliste riigikodanike andmebaas. Selline tühine pisiasi, et USA konstitutsioon tagab usuvabaduse - see Donaldit ei häiri. Üleüldse tundub mulle, et lisaks Donaldile on hea hulk ameeriklasi kursis üheainumase põhiseaduse sättega - sellega, mis lubab igal Ameerika kodanikul relva omada ja kanda. Olenemata tema kriminaalsetest kalduvustest, vaimsest tervisest ja/või sihtimisoskusest. Aga see selleks. Ühesõnaga, Donald arvab, et islamiusuliste kohtlemine sarnaselt juutide kohtlemisele natsi-Saksamaal on asjaolusid arvestades täitsa asjalik idee. Tubli kristlasena on ta tõenäoliselt oma mälus blokeerinud need vaat et iganädalased massitulistamised USA pinnal, kus mitte-islamiusulised tulirelvade välkudes kustutavad kümnete kaaskodanike eluküünlad. Ühe või paari hukkunuga tulistamisi ei hakka ma mainimagi, need on siin igapäevased. Aga kuulge. Miks mitte üksiti ka kristlaste daatabaas püsti panna? Jagame kõik kodanikud kenasti usutunnistuse järele gruppidesse, onju.
Kahekümne. Esimesel. Sajandil. /.../
Nov20/2015
ROHELISED TOMATID said purki, kuna öökulmad tulid enne mammude punaseks minemist peale.
Retsepti võtsin SIIT
-----------
PICKLED GREEN TOMATOES. Inspiration
Nov11/2015
Tänane värviline õhtupoolik, topelt vikerkaarega. Fotod võetud koduaias.
p.s. Ma ei ole miskitmoodi neid fotosid värvilisemaks tuuninud. Eks aparaat mingil määral tegelikkust moonutab, aga siin Oregonis ongi väga müstilinje värk nende (loodus)värvidega. Kui näiteks päikesepaiste ja vihmapilv kokku saavad, tundub maailm täiesti ebareaalselt reaalne, kirgas, selgepiiriline. Raske kirjeldada, peab ise nägema.
---------
It was a very colourful afternoon today with a double rainbow. Photos taken in our garden.
Nov 09/2015
JUBA MÕNDA AEGA olen üritanud midagi filosoofilist kirjutada, siia blogisse. No, kui just mitte üle mõistuse sügavmõttelist, siis vähemalt mitte täitsa igapäevast nagu tomatid, kanjon, koolnud koiotid või muu säärane. Aga tee või tina, miskit maailma alustalasid raputavat pole ette ega pähe tulnud. Kuni täna hommikuni.
Kuid alustame algusest. Mul on uude koju (Oregoni) kolimisest saati olnud ühtepuhku tegu, et elektripliidil õiget 'auku' sisse lülitada. Ausalt öelda ei mäleta, kuidaspidi need pliidinupud meil Las Cruceses olid, kuid alatasa keeran siin kanjoni serval valet lülitit. Iseäranis hommikuti, unise peaga - teel vannituppa teen reeglina kiirpõike pliidi juurde, et kohvivesi keema panna. Pigem tihti kui harva juhtub, et kööki naastes ei oota mind lootustandvalt pahisev kohvivesi (kohe-kohe keema minemas), vaid hoopistükkis kahtlane vaikus pluss punaselt huugav tühi pliidiraud. Mis tähendab, et ma olen JÄLLE nupuga mööda pannud, kurat küll.
Vaadake, asi on selles, et kuni täna hommikuni polnud ma märganud, et pliidinuppude all on sõna otseses mõttes must valgel kirjas FRONT ja REAR. Elik esimene ja tagumine pliidiraud. Kas te kujutate ette, aasta ning poolteist olen seda pliiti iga päev kasutanud, kuid POLE noid kirjalikke juhiseid NÄINUD. (Need ümmargused sümboolsed jullad seal ülevalpool - neli ühe ja neli teise nupu kohal - no need on nii väikesed ja mõttetud, unise silmaga ei seleta. Prilli ju ka ette ei pane, appikene; nii ametlikuks varavalges ei hakka. Hea et voodistki olen võtnud vaevaks välja tulla.)
Nüüd jõuame otsaga algusesse tagasi ehk siis selleni, miks käesolev postitus omab sügavat filosoofilist sisu. Sa võid järjekindlalt, päevast päeva, kuust kuusse mööda käia/mööda vaatata millestki, mis sulle sõna otseses mõttes näkku kargab. Mis kassisuuruste tähtedega seinale kirjutatud (või elektripliidile). Vaatad ja ei näe. Ning siis, ühel heal päeval avanevad su silmad PÄRISELT. Sellest hetkest on kõik imelihtne. Eespoolne pliidiraud, ja tagumine. Selge pilt. Veekann tagumisel? Milles küsimus, keerame vastavat nuppu, muud kunsti siin polegi. Vesi läheb keema nagu niuhti. Valad vee presskannu, värskelt jahvatatud kohvipurule. Ootad seitse minutit. Kui väga häda käes, lühendad seitse kuueks. Vajutad pressi alla. Kallad kohvi kruusidesse. Tembid enda oma kohvikoore ja agaavisiirupiga, Pauli oma vahukoorega. Tõmbad kasuka hommikumantlile peale, villase lodumütsi pähe (sooja kella 7 ajal hommikul +2C), ning naudid teise korruse terrassil päikesetõusu, sõrmi kohvitassi ümber soojendades.
Nov 03/2015
