AMEERIKLASTE juures meeldib mulle väga viis, kuis nad üldised asjad ja olud isiklikuks/inimlikuks muudavad, heas mõttes.
Täna hommikupoole kuulsin Pauli maja ees kellegagi kõnelevat. Kiikan vaadata - võõraks valge kiivriga hiiglasekasvu härra. Noh, ei lähe meeste jutu vahele torkima, pesen köögiakent edasi. Veidi hiljem, kui Paul korraks tuppa tuleb, küsin: "Kes see on?" "See on Larry, gaasikompaniist", vastab Paul. Tüüpiline eestlaslik vastus oleks olnud "Gaasikompanii". Ameeriklastel aga on kombeks end reeglina nime- ja kättpidi pidi tutvustada. Olgu siis tegemist mistahes asjapulga, asutuse või asjatoimetusega. Väga laheda inimliku mõõtme annab.
Foto tehtud teise korruse rõdult, Larry täidab gaasihoidlat.
-----------
WHAT I REALLY LIKE IN AMERICANS is the way they make general and/or official things personal (in a good sense).
Today, I heard Paul talking with someone outside. It turned out to be a big man with white helmet. Since it didn't seem to be my business I went and carried on with washing the kitchen window. A bit later, Paul came in and I asked who's that man. "It's Larry from Pacific Gas" replied Paul. Estonian would have answered "It's Pacific Gas".
Yep. I really like the way Americans always introduce themselves by name. It gives everything such a nice human touch!
Photo taken from  upstairs porch. Larry is filling our gas tank.
Oct20/2014