Virskupuu õitseb, meie maja taga.
Ja blogis tuleb nüüd väike paus.
Rattad kõhu alt välja ning Oregoni poole teele, yehaa! Uut kodu välja valima.
Tagasi tõenäoliselt 10. märtsi paiku, vast isegi varem. Siis saab ka pilte näha, et kus täpselt ja mismoodi me seal elama hakkame...
Seniks kena kevade-ootust teisele poole ookeani!
24/02/2014

Kas te olete kümblevat punarinda  näinud? No, mina täna hommikul nägin. Kastsin aeda (see käib siin kõrbekuivas niimoodi, et lased vee jooksma, ujutad aia üle) - ning ennäe, järsku miski liigutab end bambusepõõsa all. Isand punarind! Kuni ma fotokaga rõdu-uksel seisin, püsis lind liikumatu. Pärastpoole võttis ikka korralikult vanni, vesi pritsis igasse ilmakaarde!
24/02/2014

Õnne sünnipäevaks, vaba Eesti!
Pauli foto. White Sands, New Mexico. Sinine ja must ja valge...
24/02/2014

Ükspäev läksin, raamat käes, kohvitass teises, aeda. Et veidike lugeda. Rahus ja vaikuses. Paraku jäi rahu ja vaikus vaid unistuseks, kuna varesed on oma kevadisi asju ajamas. Sõna sekka ütlevad ka muud sulelised. Kisa taevani!:)
KUULA 56 sek.
23/02/2014

Sooja  kõvasti üle +20 C, juba ei tea mitmendat päeva. Aga kolm aastat tagasi, veebruari alguses, oli Las Cruceses mitmekümne aasta massiivseim külmalaine. LOE  vana blogipostitust ja VAATA pilte. Jah, aastad pole vennad...:)

Täna saime kolmanda apetiitse elukoha-pakkumise Oregonis. Kõik nö. personaalsed, omanikud pole kuulutust avalikult välja pannud, vastavad meie kuulutusele 'soovin rentida' saidil. Kõik kolm väheke põhja pool linnast nimega BEND. Ega midagi, ring hakkab koomale tõmbuma:). 

Hommikud on juba nii varased, päike tõuseb väheke peale kuute. Ning Paulil on kohviteema eesti keeles täitsa selge. Näiteks.
Mina: Mis kell on?
Paul: See on kohvikell!
Mina: Kes teeb kohvi?
Paul: Epp teeb! Mina soovin, et minu kohvi on kuum ja kange. Koorega. Ei agaavisiirupiga. Üks suur tass palun.
.
Aga vahel käib kohvi-teema ka inglise keeles. Täna hommikul laulis Paul :"Coffee tiiime, aaand the waaater is boooiliiing..."(viisil: Summertime)

Pildil: Eilne hommik. Yarko inspekteerib teleskoope New Mexico State University campuses.
17/02/2014

New Mexicos on mõndagi, mida taga igatsema jääme. Päikeseloojangud näiteks.
Eile käisime oma lemmik-restoraniga hüvasti jätmas. Lorenzo's on koha nimi. Itaalia köök, mmmm.....Väike, aga võrratu. Omanik ise ka tihtipeale köögis, nii eilegi. Kõhud täis, jalutasime pimeduse hakul jupike maad. Taevas oli imeliselt oranzh ja türkiissinine.

Täna näitas termomeeter päeval +26C. Veebruari keskel! Appikene.

Oregonis on kolme rendileandjaga kuupäevad kohtumiseks juba kokku lepitud. Nood kolm on nö. magusaimad palad, lisaks muud variandid. Tasapisi jätame ka siinsete inimestega hüvasti - tuttavad kassapidajad, kohvipoodide teenindajad, no ühesõnaga need kohad, kuhu suht igapäevaselt satud. Eks nad meid Pauliga väheke napakaks peavad. "Me kolime peagi teise osariiki, kõike head ja jääge terveks, nii armas oli teie juures ostmas/kohvi joomas/ etc käia." "Oo, kolite! Ja kuhu nimelt?" "Oregoni". "Wow, Oregon...imeilus. Kas teile meeldib seal?" "Me ei tea veel, me pole kumbki Oregonis käinud". "??!!??". Ei noh. Vähemasti oleme ausad:).

FOTOD:
1. Taevas Lorenzo's taga.
2. Pecan-pähkli puu siluett. Mõned pähklidki peale koristushooaega külge jäänud.
3. Taevas peegeldub restoraniaknal. Pauli foto.
15/02/1014

Miski ei seisa paigal, muutused on õhus.

Hannes Las Crucesest läinud. Mitu korda päevas peame endale meelde tuletama, et talle ei helistaks, õhtusöögile pluss väikesele õllele ei kutsuks:). Tahab harjumist. Poleks meil endal elu(koha)muutust ees, kisuks päris kurvaks...Aga tal on nüüd kõik teed ees lahti, ülikoolidiplom taskus, plaanid peas. Täna helistas, Colorados olla külm ja pilvine, ouch!:). No eks ta ole. Meil siin parajalt, mõnusalt soe, +20 C ringis päeval. Tuleb nautida, enne kui kevadised tuuled ja tolmutormid ning suvine kuumus kohale jõuavad.

Naabermaja vanahärra, Vietnami veteran, kolis kaks päeva tagasi ootamatult minema. Landladylt kuulsime, et olla parandamatult haige. Väliselt küll miskit märgata polnud. Kurb. Kassi-situatsioon on tänu eelnimetet muutusele üsna drastiline. Kõik nood ca 50 looma, keda vanahärra söötis, on nüüd ilma hooleks. Poolmetsikud, kodukasse neist ilmselt ei saa, vähemalt enamusest. Täna tabas Paul nad kambakesi Mario kana kallal. Õhtupoolikuks olid vaid suled sündmuskohal. Mina ja naabrinaine paneme veekausse välja, hale januseid vaadata. Söötma muidugi ei hakka. See oleks lollus, mitte humaansus. Lohutame enneast mõttega, et küllap nad pudenevad siin eeslinnas laiali, mõned neist on väga kena väljanägemisega, ehk leiavad uue peregi.

Oregonist tuleb, peale kuulutuse Internetti riputamist, häid ja paremaid elukohapakkumisi. Vahetame omanikega e-maile, saadavad fotosid. Sealkandis oli, tõsi küll, viimase 20 aasta tõsiseim lumetorm. Mõned vaated annavad talvise Eesti mõõdu välja. Küsin endalt (ning Paul küsib minult:), kas ma ikka tahan Oregoni kolida. Eriti, kui meil siin omal aias juba nartsissid õitsevad. Vastus on 'tahan küll'. Sest hiljemalt kahe kuu pärast on New Mexicos nii kuum, et päikese käes olla ei kannata, ja sedasi oktoobrikuuni välja.
Kummaline, nood kaks eelnenud suve ma ei kurtnud ega kartnud, talusin kuumust täitsa kenasti. Nüüd aga tekitab mõte sulatusahjus olemisest vastumeelsust. Võtame või looduses käigud - enne päikesetõusu pead juba väljas olema, hiljemalt kella kümneks hommikul kodus tagasi, kui kuumarabandusega riskida ei taha. Nojah. Eks rohi ole teisel kaldal ikka rohelisem, Oregonis kohe kindlasti rohelisem kui Las Cruceses:)

Too foto, ülevalpool. Sellesse kanti on meile kahte rendimaja pakutud. Silmapiiril  Mount Jefferson. 
12/02/2014

Hera, Pauli noorema poja Hannese koer. Pauli müts peas. Müts on Pauli õe kootud, ca 30 aastat vana. Müts siis, mitte õde. Õde on ca Pauli vanune. Hera on viieaastane. Hannes lahkub pühapäeval Las Crucesest. Algatuseks Coloradosse. Külla oma vanemale vennale ja Pauli vanemale pojale. Seejärel  tõenäoliselt New Orleans'i, filmialasele tööle. Hera, muuseas, on Hannese vanema venna koera, Loki, õde. Niipalju siis tänaseks genealoogiast. Mis hea lugeja kogu selle teadmisega peale hakkab, see pole enam kirjutaja mure:)
7/02/2014

                                              

Yard Sale! Üks mu siinsetest nais-sõpradest korraldab, eeloleval laupäeval. Ametilt kunstnik ja temalgi kolimine plaanis. Saatis täna kutsed laiali. Väljavõtted e-mailidest:

PATRICIA: 

The Arts and Crap Yard Sale

Saturday, February 8th

 7:00 AM - 1:00 PM

Art, art materials, men and women’s clothes, bicycle, drafting table [needs assembly]. 

Handmade lotions, photos, acrylic painted cushions on sofa fold-out-bed, push lawn mower, rubber vulture, and lot and lots more  stuff.

VICKIE: 

You got my attention with the 'rubber vulture', how large is it and how much? I actually need to replace a rubber chicken that we use in our Alternatives to Violence workshop and wonder if the 'vulture' would do as well.

EPP:

Gosh, Vickie, WHAT on Earth are you planning to do with that poor Vulture??

And even more importantly - what on Earth happened to that poor Chicken??

Anyway,  jokes aside. The Vulture will be a hit.

Rubberly, 

Epp

Ühesõnaga. Vägivallatu suhtlemise kursuste juhandaja Vicke haub ilmselgelt miskit vägivaldset plaani. Kummist kana kursuste jooksul tümaks tambitud, nüüd asuvad vaese raisakotka kallale? :)

06/02/2014

40 Maps They Didn't Teach You In School ehk pakkimise vahepeal vaja kohvi ka juua. :)
FOTO siia juurde saagu sama sürr kui kaardid. Tehtud täna hommikul. Minu võtmed, võtmehoidjad ja nende varjud. Väikese villase laama kinkis Meredith, pärit ta Peruu reisilt.
05/02/2014

Täiesti tõestisündinud lugu. Tänahommikune. Asi oli niimoodi:
Juba mõned päevad tagasi sai meil kolimiskompanii välja valitud. Nimetagem seda tinglikult XMovers. Hinnapäring tehtud, vastus saadud, teiste pakkujatega võrreldud, klienditeenindajaga meeldiv kõne maha peetud. Siiski, mõned lisaküsimused olid veel õhus. Et kas on Better Business Bureau poolt akrediteeritud, kas iga viimne kui vajalik litsents olemas, kas üheksameetrine treiler + truck ikka mahub meie väikeses communitys manööverdama, jne. Nood litsentsiküsimused kopeerisin muide üksühele moving.org lehelt, kus klientidele nõu antakse, millist kolimis-või transpordifirmat valida. Issver, ega ma ise poleks nii profilt küsida osanud.

Ühesõnaga. Saadan mina XMoversile e-maili teele, kena, viisaka, korrektse, küsimused puha grupeeritud ja nummerdatud. Muuhulgas kiidan ning tänan ka teenindajat, kes meiega telefonitsi tegeles. Ei lähe tundigi, kui saabub pikk, põhjalik vastus, samuti kena ja viisakas, mis lõpeb sõnadega:  "Finally, Ms Harmon, should you be a potential customer legitimately interested in our services, and not a shill for the moving industry I would be delighted to discuss your move personally with you.  Call me anytime at xxx xxx xxxxx.
Best wishes,
Xxxxxx Xxxx
President
XMovers. 

Mul tuli muidugi kõigepealt sõnastiku järele haarata, et mis imeloom see shill on. (Lühike tõlge: shill = firma poolt palgatud persoon, kes teeskleb rahulolevat klienti, et teisigi teatud toodet/teenust ostma meelitada). Misjärel väänlesime Pauliga tükk aega naerukrampides. Sest. Esiteks - tundus, et teenindaja kiitmine on harukordne, kahtlust äratav juhus. Teiseks - tundus, et asiste küsimuste esitamine on samuti pigem erand kui reegel. Kolmandaks - muljetavaldava renomeega, üleriigilise haardega kolimisfirma tippjuht palub endaga ühendust võtta.

Mis seal ikka, tegime kohvid, valisime numbri. Kõne ühendati läbi kahe inimese, lõpuks oli President toru otsas. Kõigepealt vabandasin naljaga pooleks, et mu üksikasjalikkus firma tagajalgadele ajas. Seejärel kinnitasin, et olen täitsa tõsise kolimissooviga kodanik. Telefon oli spiikeri peal ja enne kui arugi saime, olime mina, Paul ning President hoogsas kõneluses, kus muuhulgas selgus, et viimase vanavanemad on Lätist pärit. Baltimaade teemadele jõudis jutt muidugi minu aktsendi ja Presdiendi sellekohase küsimuse tõttu.

Anyway. Harmonite kolimine on nüüdseks vaat et rahvusvahelise haarde omandanud. President palus end isiklikult teavitada, kas me teenusega ka rahule jäime; päeva jooksul vahetasime veel mõned emailid Baltimaade, treileri mõõtmete ning kolimisturul valitseva konkurentsi teemal.
FOTO: Internet.

p.s. Nädalavahetusel Tucsonis külas olles vaatasime üle teab mis aja telekat. Kodus on meil ainult ekraan, filmide ja dokkide ja muu sellise tarvis. Televisooni kui niisugust me ei tarbi. Nii juhtubki, et küla peal jääme pildikasti jõllitama, suud ammuli, justkui hüpnotiseeritud. Niivõrd veider ning kummaline tundub telekas toimuv. Reeglina toimuvad seal muidugi Uudised. Sedakorda sattusime kolimisteemalisele sellisele. Nimelt oli Tucsonis elav Rikas Inimene palganud oma ziljonitesse ulatuva väärtusega kraami kolimiseks firma nimega Kolm Gorillat. Mkmm, ma ei tee nalja. Three Gorillas. Gorillad muidugi lõhkusid pool Inimese kraamist, ülejaäänud poole tegid mustal turul rahaks. Inimene näis Reporteri küsimustele vastates asjade käigust siiralt üllatunud ning õnnetu olevat. Issake. Kui sul on raha teemantidega kaunistatud tiibklaveri ja muu säärase jaoks, siis peaks ju ka usaldusväärse kolimisteenuse tarvis jätkuma. Mina küll klaverit Gorillade hoolde ei usaldaks.
05/02/2014

Eile-üleeile kiire tripp Arizonasse. Kolimis-eelne. Pauli isale ja isa kaasale külla, Yarko kaasas. Viis tundi sinna, viis tundi tagasi. Nigu niuhti käidud, kohalikus mõistes:). Kohvi ja debatid ja muidugi muusika aitavad sõita.
Isa on absoluutne kullatükk. Isa proua on peen Iiri päritolu  Kanada kodakondsusega daam, kellega suhtlemine nõuab mõningasi diplomaatilisi oskusi:). Mina kui eurooplane olen siiski suhteliselt heas kirjas. Isa pidas mõnda aega lesepõlve, enne kui uuesti abiellus. Kust vanapaar oma energia võtab, see jääb mõistatuseks. Üks üle kaheksakümne, teine napilt alla, aga lasevad mööda maailma ringi, sabad seljas:). Pool aastat elatakse Torontos,  pool Arizonas. Kusjuures Kanadasse sõidavad omal käel, läbi Ühendriikide, autoga. Kord aastas sinna, teine tagasi. Igasugused muud reisid lisaks.
02/02/2014

Reedehommikune imeline päikesetõus, bambus ning peegeldus elutoa aknal. Fotod tehtud me väikeses terrassi-aias. See maja ja see aed on meile küll imeliselt lahked olnud. Võrratu koht elamiseks.
Kuna meil on landladyga soojad, aastatepikkused suhted, saatsime talle ametliku rendilõpetamis-teate asemel kutse meie poole õhtusöögile. Saab tärmineid mõnusas õhkkonnas arutada.
31/01/2014