Novembri keskpaik. Päeval pea 20 soojakraadi, päike paistab, puud värvilised. Kas me ikka tahame Las Crucesest ära kolida? See küsimus kerkib üles lihtsal põhjusel: kuus suvekuuma kuud möödas. Kõrbekliima enam ei piina. Pehme, kuldne, sügistalvine New Mexico soojus.
Täna öösel nägin unes, et istume Pauliga kõrgel Orelimägedes, vaatame alla Mesilla Orgu, Las Crucesele, tuttavatele kohtadele. Oleme seal üleval kahekesi ning teadmises, et see on hüvastijätu-matk. Kellegi kolmanda hääl ütleb: "It's been a very good start here". Just. Novembri-soe on tore küll, aga aeg tulnud eluga edasi liikuda. Ning kuna lõuna poole ei saa (Mehhiko!) ning ida poole ei taha (Texas!), jäävad üle põhi ja lääs. Elame, näeme. Õigemini - sõidame, näeme. Algava talve jooksul road-tripime läbi võimalike uute elukohtade. Seesinane (unes nähtud) Orelimägedelt oruga hüvastijätmine leiab enam kui tõenäoliselt aset tuleva aasta sees. Seniks võtame mõnusatest hilissügisestest ilmadest, mis iganes võtta annab.
18/11/2013