Esimene foto. Viimase nädala jooksul on pea igal õhtul sajuga õnnistatud, yehaa! Ükspäev oli meil Pauliga pilvedest juttu ja märkisin, et New Mexico taevas on ääretu ning pilve-ilu näeb igasugust, kuid selliseid puff-pilvi, mis Eesti suvetaevas sõuavad kuumal päeval - neid pole ma siin veel tabanud. Otsisin netist pildidki, et milline üks õige puff-pilv olema peab. See selleks. Eile hommikul asjatasin parasjagu köögis, kui Paul mind hõikas, fotoka kaasa käskis võtta ja enne õue astumist silmad kinni pigistada ("piiluda ei tohi!!"). Misjärel asus mind kättpidi talutama. Läksime tiira-taara põlluveere suunas, niipalju kui suunataju teada andis. Lõpuks käskis Paul mul peatuda ja pea kuklasse ajada, aga silmad ikka veel kinni hoida. Pidas dramaatilise pausi, misjärel lubas: "NÜÜD võid vaatada - no kas on taevas nagu Eestis?" Endal selline uhke olemine, nagu oleksid pilved ta enda kätetöö:). Hmm. Kui ma poleks teadnud, et New Mexicos põlluveeres seisan, oleks vaadet mulle Eesti pähe võimalik olnud maha müüa küll. Klassikalised põhjamaa suvepilved. Ja roheline rohi ja puha.
Teine foto. Õhtusöögile olime kutsutud Heidi poole. Ta aiast avaneb Orelimägedele imeline vaade. Heidi juures, nagu ikka, sööd ennast neljakandiliseks. Seekord olid grillil kanavardad juurviljadega, ahjus hautati juustu ja küüslauguga kartuleid, magusaks jäätis sulatatud shokolaadi, pruuni suhkru ja kreekapähklitega. Mmmmm....Öö hakul Heidi poolt alla Mesilla orgu, kodu poole sõites nägime sellist välgu-vaatemängu, et. Kogu taevas vahetpidamatut sähvimist täis, nii kaugele kui silm seletas. Üks raksakas oli eriti meeldejääv, ülevalt ilmaruumist otse alla maapinnani välja. Justkui oleks lai juga sinakashõbedast sulatina maa peale kallatud. Wow.
22/07/2013