Võimas ja vana saarepuu, tõeline Yggdrasill kõrgub meie taga-aias. (Yarko-yard, nagu seda kutsume). Annab õnnistavat varju mitte ainult aiale, vaid kogu maja lõuna-ja lääneküljele. Sinna, kus kõige rohkem vaja. Kui hiiglase all istudes kohvi joon või võrkkiiges kõigun, kisub muudkui üles puuvõra poole vaatama. Kujutlema iseend imepisikeseks ja saart hiigelsuureks ilmapuuks.
Aga mitte ainult sellest ei tahtnud ma kirjutada. Olen siin ikka ja jälle tuvide õelust maininud. Osutades, et  võrdlus armunud paar=tuikested on tõest nii kaugel, kui veel olla saab. Täna tabasin kaks tuvi teolt, kaameraga. Tollesama saarepuu otsas tagusid üksteist tiibadega. Justkui karate-trennis, ma ütlen. Iga jumala laks on kuulda. Vaata vägivaldset  VIDEOT  :)
(19 sek)
30/04/20