25/02/2012
"Meil siin Metsikus Läänes" - Pauli artikkel eesti hobuajakirjas, yehaa! Oma Hobu tellis. Mina tõlkisin. Aive toimetas ja aitas ratsutamisterminid eesti keelde panna. Palju tänu Oma Hobule autorieksemplaride eest! Need jagame siin Pauli sõprade vahel, artikli originaali lisame muidugi juurde, sest ega ameeriklased eesti keelt lugeda mõista..:)
Kliki Read more ja LOE PAULI ORIGINAALTEKSTI, in English:
Õnne sünnipäevaks, Vaba Eesti! Päev otsa on meie kodus tooste öeldud, alustasime juba hommikukohviga. Temaatiline atribuutika nähtaval. Mul rahvusvärvid üll. Veebi vahendusel kõnedele ja kätlemistele kaasa elatud. Väike poliitiline e-mail siinpool vett elavate sugulaste/sõprade/tuttavate laiali saadetud. Praegu, pealelõunal, tähistab Las Cruces EV aastapäeva järjekordse tolmutormiga, hommikul aga ujusid imeliselt valged pilved imeliselt sinise taeva taustal, sükomooripuu mustade raagus okste kohal. Mis sa, eesti hing, veel tahta oskad!
24/02/2012
www.openculture.com
Sirje tegi karuteene:).
Saatis liig ligitõmbava lingi.
Isegi kui sul musttuhat muud asja teha, hiilid taas ja taas selle lehe juurde tagasi.
20/02/2012
Sirje tegi karuteene:).
Saatis liig ligitõmbava lingi.
Isegi kui sul musttuhat muud asja teha, hiilid taas ja taas selle lehe juurde tagasi.
20/02/2012
Eile sadas pikalt, päev otsa, maa oli selle eest nii tänulik, et. Naabri noored kassid, kes vist vaid paari vihma elus näinud, tippisid uudishimulikult ringi ja toppisid käppi lompidesse. Vesi kui element suht võõras neile, kõrbe-elu ikkagi.
Meil Pauliga pole aga aega lompides solistada:). Tõukame täiega mu rohelise kaardi asja, mis ikka veel ei liigu, aga nüüd juba peab liikuma,sest P komandeeritakse aprilliks-maiks Marshalli saartele rakette lennutama, ja, pagan võtku, enne seda peab asjad ühele poole sama. Tüübiline suure masinavärgi teema. Aeglane ja kõike ühe lauaga lööv. Anyway, lets look at the bright side. Annab mulle hüva võimaluse oma asjaajamise-oskused proovile panna. Endale õlale patsutada, et võõras riigis paberimajandusega kenasti hakkama saan. Ühesõnaga, täna on mul kohtumine New Mexico congressman'i kontoris. Võtan dokumendipaki kaenlasse ja lähen Föderaalorganite peale kaebama:). Sest kohalikud omavalitsused togivad rõõmuga keskvõimule jalaga pehmesse kohta. Selleks on lausa vastav vorm congressman,i kodulehel : 'Help with Federal Agency' . Pole mina esimene ega viimane, immigratsiooniteemad ongi ühed peamised, millega asjatatakse. Küll ta nüüd liikuma hakkab. Kaks rauda tules lõppude lõpuks, 1.märtsil meil appointment ka El Pasos, immigratsiooniameti kontoris. Küsimaks, et WTF is going on:) Pöidlad pihku!
20.02.2013
Okkaline! Kõrbes kolades pead iga hetk valmis olema, et miski siind säärest krabab või salli kaelast rebida üritab vms. Talviselt vähevärviline veel, kaktused pole õitsema hakanud, põõsad raagus. Esimesel pildil oleme ocotillo-metsas, iga viimane kui oks täpselt nii tige nagu teisel pildil näha. Kolmandamal fotol on devil's claw, neljandal ussinahk. Mkmm, ei ole lõgismao oma, miski muu uss.
Vaatamata ümbruse okkalisele olekule sai taas täiega elu nauditud. Poolkuu päise päeva ajal mägede kohal, vein, sigar, Pauli tehtud võileivad - mis sa hing veel tahta oskad! It doesn't get any better, it can only get different, on meie ütlemine selle kohta:)
16/02/2012
Valentinipäevaks olid siinsed poed punast ja roosat nänni tuugalt täis. Kogu nimetet värvides kraam, alates kaisukarudest lõpetades päikeseprillide ja preilnade peene ihupesuga, läks nagu soe sai. Meil Pauliga tekkis aga enne V-päeva mõte, et võtaks sel aastal asja täitsa igapäevaselt. Mis lahtiseletatult (detailidesse siiski laskumata:) tähendab seda, et armastame, hellitame, aitame, austame, tunnustame, innustame teineteist; kokkame, naudime veini, vestlust, päikesetõusu ja päikeseloojangut; väärtustame iga hetke ja ei võta midagi iseendastmõistetavana. Säärane argine Valentinipäev meil siis seekord:)
15/02/2012
Raketi-ehituse telgitagused, yehaa!:)
'Pauli raketi' launchi video, 11 midagi minutit, möödunud sügisest. Lennutati päikese -uuringuid tegema. Ei ole riigisaladus. YouTube'is lausa üleval.
Klipp algab raketiosade laadimisega 'peakorteris', jätkub White Sands Missle Range'i sõjaväebaasis, siinsamas teisel pool meie Orelimägesid, kus Paul leiba teenib. Erinevad ehitus-ja katsetus-etapid kiirel käigul, siis lend, siis kolksti otse alla maa peale tagasi, hellalt helikopterisse, ja taas WSMRi 'treipingile'. Juppideks, taaskasutusse. Öko värk!:)
Paul videol ka mitut puhku paista. Näiteks alates 02:35, sinises T särgis kaadris üleval vasakul, Apple'i laptopi taga. Kõigil teistel on helesinised safety-kitlid korralikult seljas, Paulil mitte. No, ilmselt on temagi lõpuks korrale kutsutud:), veidi hiljem sulandub kenasti massi, ürp seljas.
03:13 taas kaadris, arvuti taga. Keset ruumi, keerab tähtsalt mingeid nuppe. Peenike värk. Lõputiitrites ka muidugi mainitud:)
Ühesõnaga, jah, sedasi nad seal käsitööd teevad. Oma silmaga olen näinud, et tulemuslikult. Suvel käisin ju launchi vaatamas. Sellest on tegelikult veel jupp juttu kirjutamata, aga sellega ootame natuke. Rohelise kaardini näiteks:)
13/02/2012
Kolossaalselt geniaalset kunsti, tarbekunsti, disaini, fotograafiat leiab Colossal. Art and Visual Ingenuity veebilehelt, millele täna tänu Sue osutusele sattusin. Rõõm on jagada! Skrolli alla, kliki erinevatele piltidele - lõputu loov maailm avaneb!
Kolm geniaalset puud kah, postitust illustreerima. Esimene pilt on Aivele. Tal värskelt metsatalgud tehtud, inspiratsioon puuriida ladumiseks kulub vast marjaks?:) Teine Merlele. Kui mina teda viimati nägin, kandis ta uhkelt säravat punast juuksekrooni. Sinist Merle riidekapis küll palju pole, vist. Aga eks ma ole aastajagu ära ka juba olnud, mis mina sõprade uuematest trendidest tean...:) Kolmas pilt on Sirjele, kes jõulu ajal saatis foto, kus raamatutest laotud kuuske embab. Raamatupoes. Kirjandusteadlase kodus võiks tollel peegli-kuusel täitsa kohta olla, hmm?:)
13/02/2013
Sinised chipsid näevad välja, nagu oleks miski jubeda toiduvärviga värvitud, Halloweeni-peo tarvis vms. Aga tühjagi. Tegemist on nii naturaalse kraamiga kui olla saab, Hopi maisist krõbuskid hoopiski. Mmmmmmaitsev....:)
10/02/2013
Ron Flicke Samsarat käisime eile vaatamas. Seetõttu on silme ees siiani kirju, kuigi tänane põhivärv Las Cruceses on pruun. Järjekordse tolmutormi tõttu. Päike küll särab ja suht soe on, aga tuul sihuke, et viib sokid jalast. Kuid eks sääraste ekstreemsustega olen nüüd siin harjunud ka juba, omajagu.
" The film “Samsara” is a visually driven portrait of the globe. With its Sanskrit title, the movie is loosely organized according to the cyclical Hindu notion of birth, death and rebirth. “Samsara” was shot over five years on five continents and in 25 countries."
SIIN on link huvitavale artiklile filmist,
SIIN on teine, kuidas võttepaiku valiti jne.
Mõlemad lugemised annavad filmielamusele veelgi juurde, et KUIDAS ta seda tegi, Flicke siis. Ma mõtlen, et see on ikka suur kunst ja anne, maailma niimoodi näha ja see filmile kah veel võtta. Mitte lihtsalt ilusaid pilte ritta lükkides, vaid igale neist ( ja seega kogu ilmaelule) uus mõõde ja mõte anda. Osalt justkui kõike kõrvalt vaadates, inimtegevusele sürreaalsusele viidates. Muide, mul tulevad vahel umbes sarnased veidrad mõtted pähe - et mida võiks mõelda näiteks tulnukas, kes ülevalt alla jalgpallistaadionile vaatab. Hiiglama mass kahejalgseid suure rohelise maalahmaka ümber, röökimas ja üles alla hüppamas. Käputäis sama liigi esindajad tollel rohelisel alal arutult sebimas. Katsuge nüüd ette kujutada, et teil pole aimugi, mis asi sport (või veel vähem jalgpall) üleüldse on. Kas teile tunduks eelkirjeldatu mõtestatud tegevusena? Tõenäoliselt mitte:)
Anyway. Mitte oma veidratest mõtetest ei tahtnud ma kirjutada, vaid Samsarast. Õnneks linastus väikeses sõltumatus Fountain' kinoteatris Mesillas, sai enne üle tänava veinibaaris aega parajaks teha. Kinos oli täismaja. Pärast kodus panime jälle poole ööni maailma asju paika, vaatemäng oli sedavõrd inspireeriv.
Ah jaa, üks asi, mis mind jahmatas - publiku reakstioon paarile briljantselt filmitud toiduainetetööstuse-stseenile. Mitte midagi vägivaldset, kaamera jälgis kiretult paari stseeni tapamajast (ei maksa karta, verd ei olnud:) ja piimakombinaadist. Vaatasin enda ümber - enamik publikust oli shokeeritud. Eks stseenid olid muidugi psühholoogiliselt mõjuvalt üles ehitet kah. Siiski ei usu ma, et enamik kinokülastajaid taimetoitlased olid ja seetõttu võõrastust välja näitasid. Et siis kuidas nad arvavad lihakraami oma toidulauale jõudvat? Sessinatses massilise tarbimise ühiskonnas? Kus maakeral elab hulga rohkem inimesi kui mõistlik oleks? Et iga viimane kui kana on vabapidamisel ja sureb vanadussurma ja alles siis tehakse toiduks, või? Ja rõõsad, prisked, blondid näitsikud jooksevad, lüpsikud näpus, igal hommikul vissisid lüpsma, ja näitsikute issid villivad piima pudelitesse ja viivad need igal hommikul supermarketite uste taha? Mitte et ma tahaks küüniline olla. Aga toitumisahela peale tasub jah tänulikult mõelda iga kord, kui taldriku ette võtad, ma arvan.
Appikene, jälle ma olen kusagile rappa tüürinud oma jutuga. Ühesõnaga, kui võimalust, on Samsara väga väärt, et vaadata.
10/02/2013
Kirsti visiidi viimasel päeval viisin ta Rio Grandet ka vaatama. Rio, nagu tal tihti kombeks, oli 'grandest' nii kaugel kui olla sai. Vett isegi mitte tilga võrra. Kohalik põllumajandus retsib jõge nagu jaksab. Eks kapsas (või pecanpähkel või mis iganes) tahab kasvada, aga jõest on sellegipoolest kahju. Anyway. Peale pikka liivas sumpamist ronisime 'jõest' välja, Yarkol oli muidugi tuju nullis, et vette ei saanud. Õnneks oli seal, kus auto parkisime, kena selge veega kraav nö. varrukast võtta. Vanamees kroolis, õnnis nägu peas, tükk aega edasi ja tagasi.
08/02/2013
Üliõnnestunud 'estonian dinner' sõpradele, Kirsti ja minu ühiste jõupingutuste vili. Ahjuroog, yehaa! Pildil küpsetamis-eelne. Sea suitsuribi, kartul, porgand, kohalik variant kaalikast, sibul, küüslauk, tüümian. Suts pipart ja soola ka. Söödi kahe suupoolega ja küsiti juurde. Kirsti tõi Eestist ühe Fazeri musta leiva kaasa, viimast kolme viilu pidin lausa peitma, et Paulile midagi tagavaraks jääks:)
Magustoiduks oli Must Koer. Taas täielik hitt. Ühesõnaga, eesti köögi au on väärikalt kaitstud.
3/02/2012