Paul sai Jaapanist kirja. Eksootiline mark peal ja puha. Tegemist on käsitsi kirjutet atestaadiga (menkyu jaapani keeli), mis tõendab, et Paul Harmon omab  Bujinkan'is musta vööd. Lisaks  treeningriietele õmmeldav embleemi (wappen). Uhke värk.
Musta vöö testi, kuus järjestikust tundi kestva, sooritas ta kevadel. Blogipostitus SIIN.
Bujinkani 'peakorter' (dojo) asub Jaapanis; nimelt sealt saavad kõikide teiste riikide dojo'de musta vöö omajad taset kinnitava paberi.
30/12/2012

Massacre Peak õnnestus teisel katsel vallutada, yehaa!!
FOTOD, jutt juures
VIDEO 1:14, Yarko stiilinäide mäest laskumisel.
VIDEO 0:29, tipust avanev vaade.
Lisaks - for the record:
SIIN on esimese, ebaõnnestunud retke jutt
ja SIIN pildid.
30/12/2012

Pühade-aeg! Magame, sööme, matkame:). Sel aastal ma traditsioonilisi eesti toite ei teinud, jõulu-lõuna kokkas Paul. Pisikesed kanad (Cornish game hens), suvikõrvits (Acorn squash) ja maguskartul (Sweet potato), kõik korraga ahju. Mmmmmm.....Õhtul tegime maja ees lõket ja jõime selle ning kuu valgel veini. Hiljem, kümne paiku, oli kuu ümber hämmastavalt suur ja selge ja halo. Kesköö ajal vaatasime Die Hard 1. Klassika. Kes julgeb väita, et see pole jõulufilm, visaku esimene kivi:)
26/12/2011

+11C sooja ja lumest ei lõhnagi. Jõulutunne seetõttu loomulikult puudub, õnneks ka pühade-stress. Otsustasime sel aastal kodused Jõulud ja aastavahetuse veeta (läinud aastal sai California road-trip ette võetud). Kokkamised oma köögis, õhtusöögid sõprade pool, matkad ja kultuuri ka näpuotsaga. Aga väga libiseva graafikuga, ei mingit sundi. Eile õhtul tegime kahekesi aias väikesesse vanasse raudahju tule, vaatasime tähti ja rüüpasime veini, saades maha järjekordse tundidepikkuse diskussiooniga. Sõda, rahu, relvakontroll, elu mõte ja muud säärased raskekaalu-teemad. Planeet Jupiter istus Härja tähtkuju sarve otsas kõik see aeg:)
Rahulikke, rõõmsaid ja värvilisi Jõule sinnapoole ookeani!
23/12/2012

Kannan ette - maailmalõpp ei saabunud ka siiapoole ookeani. Me Pauliga panime isegi äratuskella kõlisema, et Talvist Pööramist maha ei magaks, kell 04:12 varahommikul. Kuid. Mõningad apokalüptilised märgid siiski ilmnesid. Suits hõljub põldude kohal - farmerid põletavad kulu. Ning Rahvusliku Vintpüssi-Ühingu esimees (President of National Rifle Association) tuli oma tänases, Connecticuti traagilisele koolitulistamisele  reageerivas kõnes välja masse shokeeriva avaldusega, et nende ühingul on proleemile hiilgav lahendus tagataskust võtta: relvastatud valve igasse kooli, üle kogu Ühendriikide. Ei, mitte väljaõppinud ihukaitsjad, selleks pole riigil ja omavalitsustel ressursse. Aga vot leiame igast kogukonnast naabrimeeste hulgast aktiivsed püssimehed, kes nõus koolides patrullima. Tühja sest, et nende vaimne tervis ei pruugi stabiilsem olla kui Adam Lanza oma. Background check pole praegusel kriitilisel ajal oluline. Oluline on, et üle maa igas koolis Rambo uksel oleks.
Issand, sa näed ja sa ei mürista. Ning meie ullikesed arvasime, et maailmalõpp saabub komeedi või päikesetuule või tulnukate näol. Mkmm. Sellega saavad hakkama me oma planeedi residendid, anna neile vaid võimalus. Kasvatame aga jah peale uue põlvkonna, kes arvab, et püss on parim argument.
Niisiis on USA kodanik- ja elanikkond täna suures plaanis kahte leeri jagunenud. Relvapiirangute poolt ja relvapiirangute vastu. Ehk järgneb sellele patiseisule mõistusepärane, XXI sajandile kohane lahendus? Lootma peab.


EDIT: Vintpüssiühingu ninamees LaPierre ei teinud oma avaldust vaid paugutamishimust. Tegemist on relvatootjate lobbistiga. SIIN on hea artikkel huffingtonpost'ilt, suht sõltumatult meediaväljaandelt.

21/12/2012

Ülitugev tuul ja tolmutorm on praeguseks hetkeks linna täiesti enda võimusse võtnud. Puhangud kuni 60m/s ja dust devil'eid keerutab ringi, kuhu aga pea pöörad. Mõni väiksem, mõni ulatab lausa taevasse. Fotodel  on hommikune vaade, torm lähenes edela poolt Orelimägesid. Teisel pildil, zoomituna, on mäed üsna väikesena hiigelpilve all veel näha. Päike küll kumab praegu läbi tolmu, ja üsna soe on, aga torm on säärane, et võtsin Yarko lausa tuppa. Paistis teine väheke hirmunud. Linna peal asjatades pidin autrorooli rohkem kui korra kahe käega tugevalt hoidma, et teel püsida, tuulele avatud tänavalõikudel. Võimas kliima. Jah, ja liiv krigiseb hamba all ning kaks päeva tagasi riisutud majaümbrus näeb välja, nagu poleks siin aastaid elatud:) Õhk on tolmust pruunikashall ja läbipaistmatu.
EDIT. Pärastlõuna. Nüüdseks on päike ka juba tolmu sisse kadunud. Aga ei muret. New Mexico kliimat teades - homseks on taevas taas clear as a bell. 
19/12/2012

New Mexican State University Performing Arts Center ja pidulik lindilõikamine, läinud reedel. Heidi, üks mu siinsetest headest tuttavatest, kuulub kunstikeskuse kallal töötanud arhitektide tiimi. Kutsus meid Pauliga pidulikule pärastlõunale; kõned, catering, etc etc. Me muidugi olime nagu valged varesed seal professorite ja poliitikute hulgas, aga see meid nautimast ei seganud. Kusjuures Heidi (pildil) oli lausa nii kena, et tegi meile pea tunnise tuuri maja peal. Kolasime kohtades, kuhu lihtinimene niisama naljalt ei satu - lava taga, garderoobides, orkestriruumis jne.
Kena tükk kaasaegset arhitektuuri. Kohalikud muidugi pole rahul, pea-arhitektid olid New Yorgist. Et maja olla liiga värviline jne jne. Siinkandis ollakse tuhmide kõrbetoonidega harjunud. Vana lugu. Ehituste kohta on igal pool ja igalühel väga kindel ja kõigutamatu arvamus, reeglina.  Kas meeldib väga  või ei meeldi üldse.. Keskteed üldjuhul pole...:)
16/12/2012

Sajab! Külm!!! Vaid paar kraadi üle nulli.  Täna on rasked hallid pilved mägede kohal, lõikavalt tuuline. Sellist ilma pole tänavu olnudki. Eks aeg ka juba, varsti pööripäev käes. Niigi väga pikalt soe sel aastal olnud.
14/12/2012

Roadtrip!! Teton Mountains. Augustikuu, Wyoming.
Miks alles nüüd?  Osalt seepärast, et võtsin ja võtsin hoogu. The Tetons oli tegelikult me road-tripi pärl ja kõrghetk. Suursuguselt ilus ja nii võimas, et sõnaseadmisoskuset jäi/jääb väheseks. Väga poeeti ka ei tahaks panna...:) Sestap sean lõpuks vähemalt fotodki üles, parem hilja kui mitte kunagi, eks ole.
Siit vaata soovi korral teiste tehtuid, paremates vaatenurkadest kui minu omad -  saad enam aimu, KUI hingemattev ilu see oli.
Teton Range'il on meie jaoks ka lisatähendus, nostalgiline. Paul elas aastaid nonde mägede külje all, Tetoonid  on nö.'tema' mäed. On mulle neist palju ja pikalt rääkinud, seda müstilist tõmmet kirjeldada püüdnud. Ja tal on õigus. Olen siin tänaseks mägesid ja mäeahelikke juba nii-ja naasuguseid näinud, tasaselt maalt tulnud inimene...Uhked on nad kõik. Igaüks isikupäraga, äratuntava iseloomuga. Igaüks võtab su oma võimusesse. Kuid niimoodi, nagu Tetoonid seda tegid, pole teised veel suutnud. Isegi Kaljumägedes, 4 kilomeetri kõrgusel, kasinal tundrataimestikul külitades ja üle mäetippude kaugusesse vaadates ei tõusnud süda sedasi lendu nagu Tetoone esimest korda täies (õhtupäikese) hiilguses nähes. Oops, nüüd kiskus ikkagi poeetiliseks..:)))
Anyway. SIIN ON GALERII, kommentaarid fotode all.
13/12/2012

Tali tuli! Kaks ööd alla nulli olnud, päevaks võtab soojemad tuurid üles, nii +7C kanti. Oh issand, kui külm see tundub!!:) Talvejakid ja kindad-mütsid sai muidugi kohe lagedale toodud. Paul tegi aias pisut hilinenud saagikoristust. Chilipiprad! Kuldaväärt kraam.
Jõul kogub tuure. Vaatan, et mitmed sõbrad viljelevad pühadeaegu 'open house'i. Saadetakse kutsed laiali, et tere tulemast X kuupäeval, näiteks kella 3 ja 9 vahel, pererahvas pakub seda ja seda, soovi korral võtke kaasa toda. Eks saan näha, kuidas säärane komme töötab. Aga muidu kavatseme veeta kodused, mõnusalt vaiksed, mittekommertslikud jõulud. Võimalikult palju looduses kolada. Massacre Peak'i üritame uuesti vallutada, pühade ajal. Yarko ikka jälle kaasa; ei ole siin midagi kodus kotil külitamist. Marss mäkke!:)
13/12/2012

Raketi-inseneride jõulueelne aeg näib miskipärast ainult launch'idest koosnevatki. Kasin vaba aeg veedetakse mõistlikult, st mägedes kolades:). Eilne  ilm oli ideaalne. Matk - mitte midagi ekstreemset. Täna, pühapäeval, vaja meestel vormis olla, tööl. Rakett üles lasta. Ma ei kujuta praegu enam ettegi, mismoodi me suvel oma kondid mäkke vedasime, hirmsa kuumaga. Eilnegi  tundus väga soe, õnneks kerge briis jahutas.

Sihtkohaks seadsime vana karjuseonni varemed. Ning imelist roosakat värvi vahtrapuud, kasvavad Soledad Canyonis, otse joa all. Juga ise on muidugi vaid naeruväärne nire praegusel aastaajal. Koera joogipudeli saime täis nii viieteist minutiga. Aga. Kõrbes tuleb iga tilga eest tänulik olla, muidu jäetakse sellestki ilma. Niisiis, vesi ja vahtrapuud.

Valerie, Charlie, Cliff ja Larry on edelaranniku 'peakorterist' launch'i  ajaks siia komandeeritud, pärit lagedalt ja tasaselt maalt, nii et mäed neile harukordsed. Larryl on nelja-aastane labrador, kohe oli näha, et koerainimene. Konstrueeris Yarkole nire alla lamadetest kividest joogikausi ja puha. Pärastlõunal, kui alla autode poole laskusime, kuldas päike kõrberohtu sellistesse imelistesse toonidesse, et.
9/12/2012

Loojangutaevas, täna. Arutasime just Pauliga, et kui tulevikus kolime, siis tahaks ikkagi elada kohas, kus loojanguil toda põletav-oranzhi ja asuursinist näed; see tähendab South-Westis. Müstiliselt, ebamaiselt ilus. Sinine tõmbab vahel lausa rohekaks, läbipaistvaks nagu klaaspudel....Oranzhilt kumab taevaäär igal õhtul, ka siis, kui pilvi pole.
Ikka veel on nii soe, et enne pimedat Yarkoga tiiru tehes (nii kella viie paiku õhtupoolikul) piisab kahest kergest riidekihist. Sall on muidugi mõistlik kaela panna, tuulepuhangud põllul jahedavõitu.
Kaheaastast isast saksa lambakoera pakkusid kohalikud koerainimesed. Me ei läinud isegi vaatama mitte, ei hakka ju pensionäri (Yarko) elu põrguks tegema..:)
Paulil on üks launch teise otsa, nagu oleks vaja miski rekord lüüa enne Jõule. Sedajärgi tuleb aga pikem vahe.
Mu workshop tagatoas võtab jumet. Mis rumal mõte see mul ometi oli, et saan õmblusmasina ja tekstiilidega jne elutoas sahmida. Väga kiiresti tekkis kaos. Tüütuks läheb ka, igal õhtul pood kokku korjata. Nüüd saan maja tagaosas laiutada niipalju kui kulub. P hankis mulle priima töölaua - suur, õige kõrgusega, täispuit, wow. Teise ringi kaup, raketibaasi pankrotivara:)
Ning. Yehaa!!!! Last but not least - jaanuari lõpus saabub Harmonite koju külaline Eestist. Pea kaheks nädalaks! Las jääda nimi veel õhku, esialgu...:)
05/12/2012

Old Tucson Movie Studios   - Tänupühade Arizona-tripil veetsime seal vahvalt aega. Pauli isa Joe ja ta proua, õde Karen ja noorim vend Doug peredega.

 /.../ "When the world-famous Old Tucson Movie Studio was set ablaze by arson in 1995, the backdrop for some of Hollywood's greatest movies went up in smoke. Favorites films such as Rio Bravo, Gunfight at the OK Corral, The Three Amigos , and more recently, Tombstone with Kurt Russell and Val Kilmer, were filmed there. The television series High Chaparral made its home at Old Tucson, as well as episodes of Bonanza, Little House on the Prairie, and countless TV commercials. Without our even being aware of it, most of us have been screen-visitors to this now historic landmark many times. If you have seen a John Wayne movie, you have probably been to Old Tucson.

Built in 1939 for the movie Arizona, the studio was opened to the public in 1960. It soon grew into a park where visitors could not only get a taste of the Old West, but could learn how movies were made and see props and visit locations that would evoke fond memories of some of their favorite western stars and movies. But when fire swept through the park in 1995, it was a challenge to restore what was priceless to movie buffs around the world. Old Tucson responded to that challenge and 18 months after the devastating blaze that destroyed nearly 40% of the buildings, the park reopened.

Now, Old Tucson is again alive and kicking, rebuilt with a new philosophy and direction. The famous soundstage and the 10,000 square-foot wardrobe and prop collections are sadly gone forever, but there is a new Old Tucson and it is well worth the visit."/.../

VEEL PILTE: 
 04/12/2012