Road trip, yehaa!! 17ndal augustil pühime las Crucese tolmu mõneks ajaks jalgadelt. Tagasi augusti viimasel päeval. Yarko jääb kodu hoidma (koos me sõprade 18 aastase poja Malachai'ga).
Marsruut: Colorado>Wyoming>Idaho>Utah>New Mexico. USA mägiseim ja (väidetavalt) ilusaim kant.
Viimased päevad ettevalmistusteks, tegemist ülepea, oh sa aeg.
Olge sealpool ookeani kõik terved ja rõõmsad, kuulmiseni kahe ja poole nädala pärast. Eks siis muidugi jagub pilte ja juttu tükiks ajaks, tüütuseni...:)

Playlist on, arusaadavalt, road-tripi juures üks olulisemaid asju. Kuidas siis muidu. Ülemine foto meie esimesest ühisest road tripist veebruaris 2010. Utah'. Alumine läinud jõulu-aegsest; Californiasse. Santana, yehaa!:)
15/08/2012

Kesksuvi hakkab tasapisi läbi saama, Jumal tänatud. Kõlab pühaduseteotusena, eks ole. Eestlase suust ja sulest. Aga mitte juhul, kui eestlane juhtub kõrbes elama. Sügis on meil siin parim aastaaeg. Pikk, soe ja ilus. Kevadega on see asi, et siis teeb tuult, lakkamatult ja kõvasti. Sügis aga on võrratu, umbes nagu Eesti paremat sorti suvi. Kestab oma neli kuud. Ma tean millest ma räägin, sest 2010 veetsin siin septembri- ja oktoobrikuu. Paradiis!
Eile saime õhtul taas tormi, nood pildid tegin vahetult selle eel. Taevas oli müs-ti-li-ne. Pilvedest alla rippuvad vikerkaarejupid, roosakaspunased vihmajoad, virmaliste sarnaselt käituvad pilved. Taas ei mingit Fotoshoppi, tegelik vaatepilt oli veelgi ägedam, kaamera ei saa ju kõike kätte. Ühel hetkel nägin täiskaares vikerkaart kah, see on siinmail haruldane, antakse üldiselt vaid jupikaupa:)
13/08/2012

 
'Aunt Epp's Guide for Life' vaatas mulle kasutatud raamatute poe (Coas) riiulilt vastu. Äarepealt oleksin istuli kukkunud! Siinmail Epu-nimelisi juba naljalt ei kohta. Igavesti lahe lugemine. Ja, nagu ka raamatu sissejuhatus ütleb, igavesti avatud silmaringi ning laia haardega naisterahvas oli see tädi Epp. Armastus ja hanerasv, poeesia ja kartulid, kõik puha sõbralikult kõrvuti. Oma vana-vanatädi Elspethi (nii oli proua ristinimi) kirjutised leidis ning toimetas Christopher Rush. Siit saab natuke lugeda, fotod piisavalt suured vast.

Coas'est pärit leidudega on mul naljakas lugu. Pea kõik pärlid olen avastanud nö. valest osakonnast, justkui kellegi teise poolt riiulile unustatud, risti muude raamatute peale. Jaapani teeraamat näiteks. Või Pressed Plant, igavesti uhke herbaariumite alane teos, fantastiliste illustratsioonidega. Ja nüüd siis Tädi Epp. Ühesõnaga, praeguseks olengi hakanud silma viskama just neile köidetele, mis huupi riiulitesse torgatud.
12/08/2012
UPDATE:  Coas Books named best in New Mexico

Filmimaailma tunduvad nüüd Pauli mõlemad pojad suunduvat. Vanem, Zac - ma olen vist sellest kirjutanud juba- on filmitehnika alal ülikooliharitud, pärast seda kui merejalaväega lõpparve tegi. Noorem, Hannes, õpib geograafiks, New Mexico ülikoolis. Aga juba mitmed korrad filmigrupis töötanud. Ei, mitte venna käe all, hoopis mujal. Sel suvel filmis üks noor reshissöör siin meie osariigis The Odd Way Home. (Peaosas Bruce Willise tütar muide:), Hannes sai selle filmiga nö. ametikõrgendust. Oli tööl key grip'ina. / The key grip works closely with the director of photography and the gaffer to sculpt the desired look of a film by diffusing and cutting the light. The key grip is also in charge of camera movement whether on a dolly, camera crane or mounted on the hood or bumper of a vehicle./
Eile käisime Hannesega õhtust söömas, rääkis oma hullumeelsest töösuvest (tööpäevad 14-16 tundi). Sellegipoolest ülirahul. Plaanib kevadel ülikoolidiplomi kätte saada, kuid geoploogihaamri viibutamise asemel hoopistükkis filmikaamera kraana juhtpulti näppida. Elame, näeme:).

Foto on tollest Suurest Majast, kus Pauli musta vöö pidu peeti. Tegin väljaspoolt maja, paistis teine nii toredasti läbi.
11/08/2012

Kaltsiiti leidsime hunnikute kaupa, paar nädalat tagasi mägedes matkates. Paul kutsub noid kristalle 'wild christals'. Vastandina lihvitud kristallidele, mis tema keeli on 'domesticated chrystals':). Ei jõudnud nii palju seljakotis ja taskutes alla tassida kui oleks tahtnud. Eks neid olegi uhkem vaadata loomulikus keskkonnas. Päike läbi säramas, vahel lausa lõikab silma. P leidis ka ühe looduse poolt pea täiuslikult lihvitu, keskmisel pildil. Kinkis selle mulle.
11/08/12

Palvetajaritsika 'kutsikas':) elab meil aias, milline õnnistus!! Säärane kahesentimeetrine. Kasvab, hakkab kahjureid hävitama, loodetavasti. Kutsikatest rääkides - läänepoolsetel naabritel, noorem paar Chrystal ja Springer (mäherdune nimi mehel!:) - neil on KAKS paarikuust kutsikat. Austraalia karjakoera ja mingi tundmatu tõu mix. Näevad välja nagu põrsakesed, musta-valgekirjud. Polly ja Molly. Nimed pandi sarnase kõlaga, et vahet pole, keda hüüad, mõlemad tulevad vudinal:)

Vihma oleks vaja. Monsuunis on justkui vahe sees, temperatuur päevati taas üle 100 Farenheiti pügala. Pea + 40 Celsiuse järgi. Paul on sel nädalavahetusel Arizonas, Phoenix'is. Higistamistseremooniat läbi viimas, Sweat Lodge'i. No, higistamisega seal ilmselt probleemi pole :) Sain talt just sõnumi, et kohapeal olla 114* F (+ 46*C). Phoenix on üldse üks kuumemaid paiku siin South Westis, alatasa kuumarekordid ja aasta läbi lühikese püksi ilm. Mitte et mina shortse kannaksin, jumal hoidku selle eest:).

Anyway. Kuumusest rääkides - vaatasime siin miski aeg tagasi dokki California Death Valley'st. Paul on sealt mootorrattaga läbi sõitnud. Kesk kuuma mittemidagit lõhkes motikal rehv. Sellest, mismoodi asi aetud sai ja P ellu jäi, on käibel mitmeid legende Pauli ja ta vendade suust, iga kord väheke erinevad..:). Kuid millest ma tahtsin rääkida, oli see dokkfilmi osa, kus näidati paarikümmet hullu, kes igal aastal kuumimal ajal seal maratoni jooksevad. Täiesti naeruväärne vaatepilt. Teenindav meeskond sõidab autodega kõrval ja pihustab maratoonareid veega jne. Ja pärast muudkui oiatakse, et milline piin ja milline kangelaslikkus jne jne. Missa pagan ronid siis sinna katlasse! Appikene.
Meil siin Cruceses on hetkel +34. Kuid öö oli mõnusalt jahe.

11/08/2012

p.s. Hämmastav fakt Death Valley'st: seal kõrbe all on üks maailma suurimad maa-aluseid veereservuaare. /.../ Devil's Hole a water-filled cavern cut into the side of a hill. The cavern is over 500 feet (152 m) deep and the bottom has never been mapped. It's an unusual indicator of seismic activity around the world. Large earthquakes as far away as Japan, Indonesia and Chile have caused the water to 'slosh' in Devils Hole like water in a bathtub. Waves may spash as high as two meters up the walls/.../ Devil's Hole'is elab muuhulgas üliharuldane pisike kala, väljasuremisohus olev Devil's Hole pupfish. Arvatavalt 10.000 - 20.000 aastat seal isoleerituna eksisteerinud. Kõrbe ALL, kujutage ette.

Väga Suur Maja oli see, kus Pauli ja Robby musta vöö pidu peeti, takkajärele, läinud nädalavahetusel. Robby vanemate elamine. Hmm, tõeliselt ameerikalikud:) mastaabid igas osas - nii kinnisvara kui ümbritsevate vaadete mõõtmetes. Majaesine vaatas alla orgu, Las Crucesele. Siseõu vaatas Orelimägedele. Pimeduse hakul lähenes mägede tagant järjekordne põuavälkude show, wow, vägev vaatepilt. Aga pidu ja seltskond polnud pompöösselt ameerikalikud, sugugi mitte. Oli mõnus õhtu mõnusas seltskonnas, värskete musta vöö meeste trennikaaslased ja Robby sugulased. Toostid Jaapani sake-viinaga jne. Road head ja kodused. Kaks vahvat koera ka, saksa lambakoera ja akita mix ning määratlematut tõgu väiksem must peni. Igasugu sügavatel teemadel sai arutletud, ja vanem generatsioon pani mind poliitilise ristküsitluse alla:). Nii et mul õnnestus taas väikesele Eestile promo teha, yehaa! Kõige naljakam on jälgida inimeste reaktsiooni, kui nad Eestimaa suuruse järele küsivad ja kuulevad, et New Mexico osariiki mahuks SEITSE Eestit. :)
07/08/2012

Romantika...:)
Roosibukett, lihtsalt niisama, argipäeval, ilma ühegi erilise põhjuseta. Armas.
Peace, Love & Misunderstanding. Heas mõttes 'naistekas'. Vanas väikeses Fountain' kinoteatris.
Hea jazz, hea vein, küünlavalgus, sume ja ülisoe ööõhk, põuevälgud mägede kohal. Mesilla vanalinnas, Josephina's.
Sirjet Madisonist tsiteerides: "Elu on ilus, kui oskad seda hinnata ja ise selleks midagi ette võtad"
05/07/2012

Roadrunner käis taas külas, trügis vaat et tuppa. Heidan mina keskpäeval pilgu aknast välja, ja seal ta jalutab, meie väikesel külatänaval. Väikelinnud olid juba kõrvulukustava hädakisa üles võtnud, puude otsas. Kardetud 'kiskja' lähedust järelikult varakult märganud. Eks kellegi pesas munad või pojad RR ka seekord õnneks võttis. Väga ülbe olemisega elukas igatahes.
05/08/2012