Ja veel paar sõna sinisest. New Mexico eriliselt ja haruldaselt sinisest taevast nimelt. Kliki esimesele pildile ja loe. Kolm ülejäänud fotot on minu. Taevas annab siin tõepoolest võrratuid, puhtaid värvitoone. Keskpäevane türkiissinine, päikeseloojangu eelne oranzhikas-kuldne/sügavlilla/veripunane. Paar nädalat tagasi, kui raamatukogu uksest välja astusime (arusaadavalt nimetan raamatukogu selleks, et meist jääks mulje kui kultuursetest inimestest:)...kus ma olingi? Ahjaa. Ühesõnaga, vahetult enne päikeseloojakut nägime taevas sellist säravat sügavsinist, mida isegi Paul kui suhteliselt põline NM'i elanik näinud pole. See kestis vähem kui minuti, ja oli täiesti müstiliselt ilus. Suurem osa taevast oli ebamaiselt sinine (hmm, taevas ei saagi ju maine olla:)... ja madalal horisondi kohal läks oranzhikaks kumaks üle. Wow.