Varahommikused linnuhääled, kella 6 ajal; päike pole veel tõusnud. Tuvid hakkavad uniselt häälitsema kella viie paiku. Poole kuue ringis ka köhivad laululinnud kurgud puhtaks ja võtavad viisid üles. Alguses vaikselt ja valesti. Siis kõvasti ja valesti. Nii umbes kelle kuueks on noodid meelde tuletatud ja kõlab juba päris kuulatavalt:)
Kuula:

Nädalavahetusel:
1. Bataan March. Tegime lühema distantsi, 24,5 km (15,2 miili). Äge elamus oli - ja haavu lakume siiamaani:) Pildid ja pikemalt järgmises postituses.
2. Läinud nädalane torm tõi maja ümber ohtralt oksi maha. Paul vehkis kondivalust hoolimata täna väheke aega kirve ja saega.
3. Parkimisplatsil nähtud auto. Oleks mul neiupõlvenimi käigus, võiks asja üle mõelda...:)
26/03/2012

Raketirahvas kolis uude hoonesse. Olla teine igavesti moodne, vajalikes kohtades ala-, teistes ülerõhk, et lennumasinaid kõrbetolmu eest kaitsta. Vaade P paberitöö-kohale, ja vaade tema aknast. Päris kenake, eks ole. Avarust justkui jaguks:). X on koht, kus meid paari pandi, ja paigas Y ületab ta igal hommikul ja õhtul mäed, tööle ja tagasi koju sõites. Cruces on nooltega näidatud suunas, teisel pool mägesid.
24/03/2012

Liiklus! Tahtsin siin just üks päev postitada, et nood üle-elusuurused ristmikud tunduvad päris normaalsed juba. Punase tulega parempöörde tegemine on kah käe sees. Jne jne jne, ikka enesekiituse vormis. Ja et ükspäev, kui pesumajast tulin ja autoaknad olid alla keeratud (palav!), hõikas üks teed otsiv naisterahvas mulle "Do you know which way Idaho street is?". "This way!" hõikasin vastu ja osutasin käega suunda. Siis lõi pildi kokku, et wow, ma oskan juba teistelegi teed juhatada! Uhke tunne oli, kekkasin kodus sellega vägitükiga õhtu otsa:).

Aga paraku, kõik päevad pole pesupäevad. Laupäeva hommikul võtsin ette Saver'si tuuri, linna teise otsa. Savers on second-hand shoppaja paradiis. Suur, ägedat riide-ja kodukraami täis. Pluss raamatud jne. Iga kord kui oma vana/ülejäänud kraami sinna viid -vahet pole kas ühe hilbu või kotitäie - saad 20% allahindluse kupongi. Kui selle kupongiga oma ostud teed, siis osta palju tahad - igalt asjalt 20% alla.
Ühesõnaga. Liikluse juurde tagasi. Otsustasin Savers'isse läbi kesklinna sõita, hoolimata seal lakkamatult käivast tee-ehitusest. (See on vist küll igas maailmanurgas sedasi, et teed on pidevalt remondis). No, ühe foori all oli oranzhe hoiatuskoonuseid lahke käega siia ja sinna puistatud. Et vaata ise, millise raja valid, või nii. Kohalikud ilmselt on juba õige valimises vilunud. Aga tänav oli tühi (lauba hommik, nagu mainisin) ja mul polnd kellegi järgi joonduda. Nii ma siis ühe neist paljudest sõiduradadest valisin, parema äratundmise ja eurooplase liiklusloogika järgi. Vale, nagu veidi aja pärast selgus. Kui auto teise järel mulle ninapidi vastu sõitis. Ega midagi. Lülitasin ohutuled sisse ja roomasin sinnamaale, kus kahe sõidusuuna vahel äärekivi polnud, nii et sain õigesse suunda tagasi. Eks kodanikud muidugi avaldasid verbaalselt ja manuaalselt arvamust mu sõidustiili kohta. Õigesti tegid.
Anyway. Käed, ime küll, väga ei värisenudki pärast, minu õnneks on kiirused siiski piiratud tee-ehituse alal.
Foto ka juurde, järgmisel päeval tehtud. Oleksin pidanud valima sõiduraja X, mina aga sõitsin rajale Y. Lisaks veel kaks kena autopilti:) Kui tõsiselt ette võtaks, võiks magusa galerii koostada siinsetest sõidukitest.
24/03/2012

Suuri liblikaid polnud ma siin veel näinud - kõik meie pääsusabadest väiksemad. Paar päeva tagasi aga oli üks suuremat sorti iludus meie wisteria peal. Kahjuks ei saanud tast avatud tiibadega pilti. Erkoranzh! No, tiibade alumine pool on siiski ka kenake, kuigi suht monokroomne.

Ja taas pole mägesid näha. Ei, mitte tolmutormi tõttu nagu eile. Täna sajab rahet!! Ma pole veel jõudnud eilset paksu tolmukihti aiadiivani kattelt maha kraapida - juba raheterad peal. Hakkan tasapisi tõe pähe võtma kohalike ütlust, et ainult rumalad ja uustulnukad ennustavad New Mexicos ilma. Kohalikud teavad, et ennustamine on mõttetu.
Kaks päeva tagasi oli meil siin +27C ja päike lõõskas tuuletus taevas.
Eile oli tormituul ja tolmutorm, aga soe.
Täna on tuul, külm ja rahe.
Ega kurta kõva häälega ei või. Kohalikud loevad vähematki niiskuse-kübet õnnistuseks (kõrb!) . Nii et las aga rahetab. Lund lubati ka kohati. Ja aias kõik õitseb....õnneks iluaed pisike ja kivimüüriga ümbritset, hoiab temperatuuri tasase.
19/03/2012

Pühapäevahommikune lühike hike. Väga tuuline oli, ja tolmutorm lähenes ähvardavalt. Yarko on muuseas täitsa vana kala juba, siinsetel matkadel. Ma ei tunne enam, et pean tal lakkamatult silma peal hoidma. Püsib kenasti rajal, ei jookse pea laiali ringi. Hoiab meil silma peal, et kari ikka koos oleks. Karjakoer ju. Moonid õitsevad ka juba, üksikud. 2010 aprillis, Arizonas, oli pilt muidugi hoopis teine. Praegu väheke vara veel, aga paari nädala pärast on mägede jalamid ja mäeküljed üleni kollased.
Veel mõned võtted tänasest.
19/03/2012

Kolm pilti. Ühest ja samast paigast meie maja taga. Mäed teevad kadumis-trikke ja muudavad värvi. Puu on hiigla vana pappel (cottonwood)
1. Novembris 2011, peale siiasaabumist.
2. Märts 2012
3. Täna, tolmutormi ajal. Mäed täitsa kadunud!! Ei, ei ole pilti miskitviisi töödeldud. Just nii hall ongi siin, ka praegusel hetkel mil postitan. See, KUI kiiresti ilm NM'is muutub, on lausa uskumatu. Üleval mägedes ka omajagu ohtlik. p.s. Yarko kõrvad ka näha, all parema nurgas:)
19/03/2012

Viimaste aastate tugevaim tolmutorm täna siin Las Cruceses. Hommikul oli kena päikeseline, ja soe. Nii +15 C kandis. Jõime kolmekesi (Paul, mina ja Yarko) aias kohvi ja imetlesime ja nuusutasime õitsvat wisteriat ja muud (basiilik ja rosmariin lõhnavad nii, et saad justkui puuga pähe, kui hommikul terrassile läed). Seejärel lõime vanale truckile hääled sisse ja sõitsime kõrbesse väikest hike'i tegema. Ja kus siis hakkas pihta! Tuul üha tugevnes, silmapiir edelas kiskus ähmaseks ja hallikas-beezhiks. Ilmateade ütleb: /.../ Widespread blowing dust. Partly sunny, with a high near 74. Windy, with a west southwest wind around 41 mph, with gusts as high as 55 mph. /.../ (88 km/h)
Vaata esimest pilti, seal on edelas olevad mäed veel näha, teisel enam mitte. Tegime matka lühikeseks ja läksime korraks linna peale, aianduskeskusesse ja toidupoodi. Oh sa poiss. Silmapilk olid silmad liiva täis ja hammaste all krigises kah. Kergemad lillekesed-puukesed lendasid mööda aianduskeskuse hoovi ringi. Jumala tõsi. Ühesõnaga, sooritasime kiirelt paar ostu siin ja seal, misjärel taganesime väärikalt turvaliste koduseinte vahele. Toidu, veini, dokkfilmide ja muusika selja taha.
Ma püüan homme, kui valgem on, tollest paksust tolmukorrast mõned fotod teha. Aiamööbel, lilled - KÕIK on paksu pruunika pulbriga kaetud. Appikene. Soe on aga siiamaani.
19/03/2012

Täna päeval +27C. Kusjuures ei tundunud üldsegi hull. Siinne kuiv kuumus on ikka hoopis miskit muud, kergem taluda kui mereäärne niiske. Yarko pealt vast kõige paremini näha. Mäletan, möödunud suvel Tallinnas, kui väga kuum oli, ei saanud ta päeva jooksul suud kinni, jumala tõsi. Muudkui hingeldas. Täna vaatan, magab rahulikult, lõuad kõvasti koos. Ei seda nägugi, et ebamugav oleks. Kella kahe ajal lühikesel põlluringil käies oli kah üle ootuste reibas.

Aga. Meil peaks siin kõrb olema, kuiv nagu paber....muffigi. Täna hommikul vaatan aknast välja - järv! Linnukesed solberdavad vees! (Paul nimetab neid pre-historic chickens. Kuuluvad Mariole, keskealisele mehhiklasele, kes ümberkaudseid kinnistuid hooldab. Mario on muhe sell. Tema inglise keel piirdub väljenditega nagu Big dog! Bonito! (Yarko kohta).
Kus ma olingi....linnukesed vees, yep. Seletus on muidugi lihtne, nagu ikka. Kodanikud kastavad pecan-pähkli istandusi ja põlde. See käib siin kanalite abil ja totaalse üleujutuse vormis. Paar korda kevade/suve jooksul. Aga see-eest põhjalikult. Ni et täna oli võimalus suvekleidi ja kummikutega ringi liikuda. Väga stiilne.
:)
17/03/2012

Wisteria õitseb imeilusasti. Eelmisel aastal olla Pauli sõnul üksainus õiekobar olnud, nüüd on neid kümneid. Mul oli selle kohta postitus ka, ca aasta tagasi...oot las ma otsin...leidsin.
Ühesõnaga, wisteria õitseb. Ja lõhnab magusalt. Ja meelitab huvilisi ligi. Täna pärastlõunal nägin ca 2 cm pikkust mesimummi sarnast elukat, lendas raskelt (pole ka ime, säärane kehakaal kanda:). Ning suure õiega võõrasemal istus kiilisarnane, läbipaistvate tiibadega, ilus triibuline elukas. Kah Väga Suur.
15/03/2012

Magus mäss!!!!:) Märkasin seda ahvatlevat topsikest El Paso Farmer's Market'i poes, kassa juures. Ei saand enam käest panna. Mmmmm....üle mõistuse head. Kakao-oad tumedas shokolaadis. Kallid kah muidugi. $ 3.99 + tax. Aga vahva et, sellist kraami ka toodetakse, muidu üle maailma kõik üks ja sama Made in China...
www.sweetriot.com. /..../ sweetriot is a new and small company in NYC, which has just launched the world's first line of chocolate covered cacao nibs./.../
Nad muide panevad erinevate kunstnike tööd oma pisikestele, ahvatlevatele plekkpurkidele.

Eile, päikeseloojangu ajal oli ca +23C sooja ja tuuletu. Konnad (jajaa, konnad, mitte tsikaadid) teevad kõrvulukustavat kära maja taga põldudel. Kuula: Lühikesel videol on loojang mu selja taga; mägede ja minu vahel on näha Las Crucese tuled. End unele asutavad tuvid ja mõned öölinnud ka kuulda. Ning keegi käivitab oma pick-up trucki või motikat läheduses:)

Eile tegime sõidu Texasesse, El Pasosse. Immigratsiooniametisse. Minu sõrmejälgi andma (jumal teab mitmes kord juba; USAsse sissesõidul annad ju kah iga kord). Seekord siis elamisloa tarbeks. Muuhulhas tuli täita ka ankeet sääraste küsimustega nagu: kui pikk oled, palju kaalud, mis on naha-, juukse- ja silmavärv. Appikene. Ma tõesti arvasin, et olen USCISe poolt juba kõike näinud, aga kus sa sellega. Nüüd asume (taas) ootele. Kuni postkasti tuleb kiri kutsega intervjuule, seekord meile mõlemale. Siis muudkui jälle El Pasosse. Kus tehakse kindlaks, kas ikka päriselt abielus oleme, mitte fiktiivselt, et mulle rohelist kaarti hankida. Tuleb veelkord end tõestama hakata, oh jah...Eks näis, kas nad saavad maha ka selle legendaarse 'mis marki hambapastat su abikaasa kasutab' küsimusega...:)
15/03/2012

Red Bud Tree - Punase Punga Puu. Kõlab tõlkeski kenasti, onju. Hakkas meie maja taga õitsema. Pole küll nii efektne kui noil piltidel veebis näha, aga väga ilus ikkagi. Puu kuulub muide samasse taimeperekonda ubade ja hernestega. Nood imeilusad erkroosad õied on söödavad, sestap on põlisameeriklased neid ammuilma toiduks tarbinud. No, kui juba kulinaarseks kiskus (jälle!?:) siis üks isuäratav pilt ja retsept ka. Indiaanlased siiski tõenäoliselt beseekooki ei söönud ja nii peenelt ei serveerinud..:)
Meil Pauliga tuli muidugi kohe idee selline puu ka oma aeda istutada. Hiigla kiire kasvuga olevat. Aga kuna mesilased ju-mal-da-vad Red Bud Tree õisi (toosamagi puu, mida pildistasin, kihas mesilastest) siis Yarko peale mõeldes loobusime nimetet ideest. Yarkot lähemalt tundvad isikud peaksid teadma tema mesilase-lembusest. Hmm, pigem küll mesilaste jahtimise lembusest. Niisiis - ei istuta. Kartuses, et Yarko hakkab nagu kass puu otsas turnima:)
13/03/2012

"Are there any naked ladies in that movie?" küsis Paul, kui teatasin, et plaanin Lars von Trier'i Melanhooliat vaatama minna, tollesse väikesesse vanasse kinoteatrisse Mesillas, ja et kas ta tahab kaasa tulla. Ega ma kindel polnd, kas tahab, sest lõppude lõpuks on Paul ameeriklane, ja Mees. Trier aga...noh, Trier on Trier, nagu igaüks, kes ta filme näinud on, teab. Pauli küsimus oli muidugi minu kiusamiseks esitet:). Sain siiski täitsa ausalt "Yes there are" vastata. Olles näinud filmi trailerit, kus Kirsten Dunst kaunis alastuses jõeäärsel kaljul lamab. Flirtides taevast täitva ja kohe-kohe Maad põrmustava planeediga, mil nimeks Melanhoolia.
Film ise oli....no, 'mõjuv' on VÄGA vähe öeldud. Pärast istusime Pauliga kodus mitu tundi üleval, veiniklaasid ees, ja arutasime igavikuliste teemade üle. Uni ei tahtnud tulla. Võimas film. Poeb naha alla. Paneb endale kõikvõimalikke küsimusi esitama...

Ma muide olen maailmalõpu tunde üle elanud. Nagu Trierilgi, oli see pigem ülev ja ilus kui hirmus. Vast kümmekond aastat tagasi, ema Milvi juubelilt tulles. Ilus karge ja külm aprillialguse hilisõhtu oli. Koduväravast sisse astudes mõtlesin, et lähen vaatan aias tähti ja taevast. Kui ümber majanurga pöörasin ja allapoole, raba poole vaatasin, nägin ÜLENI veini/veripunast taevast. Ü-le-ni, jumala tõsi. Ja see punane muutis kohati tooni, justkui lainetas. Mulle lõi kümnendiksekundi jooksu pähe kolm mõtet: 1. Maailmalõpp (hirmu polnudki, sain aru, kui väike ma olen) 2. Jumal on olemas ja saabub maa peale. 3. Tulnukad on olemas ja saabuvad maa peale.

Et jah....Trieri film tõi mulle selle võimsa kogemuse meelde. Mäletan, et haarasin telefoni, tahtsin tundeid kellegagi jagada; esimene, kelle kätte sain, oli Terje. Tema vaatas ka taevast, ja nii me seal nutsime mõlemad lahinal toru otsas. NII valdav tunne oli selle punase taeva all. Ah jaa, seda unustasin öelda, et polnud ei Apokalüpsis, Jeesuke ega marslased. Hoopiski virmalised, erakordselt võimsad üle aastate.

Aga, et seda postitust erootiliselt alustasin, siis samas võtmes ka lõpetan. Pildil murrab Paul mulle meie noore sidrunipuuga truudust:). Peame puukest esialgu toas, ööd veel külmad. Hakkas teine õitsema ja vajab nüüd tolmeldamist. Paulil ei jää muud üle kui mesilast mängida...:)
10/03/2012

Kisub kokkamis-blogiks kätte?:) Anyway, soetasin väärt malmpoti, 5 liitrise. Ütlemata hea investeering, ma usun. Peaks eluaja vastu pidama. Poti neitsilikkus sai eile võetud selle retseptiga: Southwestern Chicken and Rice Skillet. Mmmmmmm.......................
Lihtne teha kah. Hoiatus: salsat valides ole ettevaatlik. Mina valisin mediumi, ja pada sai piisavalt hot.
10/03/2012

Yarko: "What the heck? Casa Roosa??!!" Tegelikult tabasin ta hoopis haigutamast. Mesilla vanalinna oli asja, jalutasin koera ka väheke. Tal on päev põnevam, kui ühes või teises kohas saab kaasas käia, kuigi siin kodu ümber põldude vahel on suurepärased jalutusmarsruudid.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Paar päeva tagasi oli mul Walmart'is lahe vahejuhtum. Kristin, ma loodan sa jätad selle postituse vahele! Kristin nimelt on mind valgustanud Walmart'i korporatiivsest röövpoliitikast. Ma usun et see on täitsa tõsi, nagu ka Tiina hirmujutud Starbucks'i kohta. Aga no vahel tahad kiirelt tassi kohvi. Ja WallyWorld, nagu me Walmart'i kutsume, on kodule lähim toidupood. Ma olen siin muide väikeseid toidupoode ka külastanud. Mõned on väga OK, näiteks Mountain View Market; me oleme seal püsikliendid. Kohalik, värske väärt kraam. Aga samas mõned teised väikesed poed (põhiliselt mehhiklaste omad, pardon me not being politically correct) on lausa karjuvalt räpased, ja väga kallid, ja teenindajad on enamjaolt gängsteri tüüpi ülbed sellid.

Aga ka mitte SELLEST ei tahtnud ma rääkida!!! Ühesõnaga, seisan mina WallyWorldis kassasabas. Korv kraami suht täis. Nagu kohalik etikett ette näeb, pööran end enne check-out'i ringi, vaatamaks, kas keegi paari vähese asjaga mu selja taga. Ongi. Umbes 60ne proua, bidzhaama ostnud. Lasen ta ette. Sel ajal, kui kasiir toimetab, vaatab tema mu seelikut ja kiidab ja küsib, kust ostsin. Euroopast, ütlen. Mu aktsendi peale pärib ta, kust ma pärit olen. "Põhja-Euroopast". "OK aga kust täpsemalt?" "Eestist". Mille peale proua silmi pööritab ja ohkima hakkab ja ütleb, et uskugu ma või mitte, aga tema töölaual (ta on õpetaja) on hetkel DVD filmiga "Laulev Revolutsioon". Et see on neil 8nda klassi kooliprogrammis. Ma olen seda muide enne ka kuulnud, et USAs toda filmi koolides tutvustatakse. Ühesõnaga, seejärel arenes meil pikk ja tore vestlus, kassapidaja liitus ka, ja sain tüübilise välisestlase kombel sünnimaale ohtralt reklaami teha. Proua lubas koolis lastele rääkida, et kohtus täitsa elusa eestlasega.
08/03/2012

Täiskuu!! Paul on trennis, Jaapani võitluskunstid. Ma panin pasta-sousti hakkama, Merle retsepti järgi. (Usun Merle ei pahanda, et siia üles panen. Inglise keeles seetõttu, et see on copy-paste 'kure-naiste' foorumist. Seal meil ju rahvusvaheline seltskond.). Anyway. Seejärel käisin Yarkoga väikesel tiirul. Pime, soe, mõnus. Saturn ja Veenus ja Mars taevas nii selged...
Keskmisel pildil vaatab täiskuu üle meie aiamüüri, väheke bambust ka. Ja alumisel pildil on näha, et kokkan veiniga:) ...ja kes tähelepanelikult vaatab, saab Pauli eesti keele õpinguist kah aimu.

Merle retsept:
"Meat sauce:
140 g bacon, chopped
a fat pinch of cinnamon
2 small onions, finely chopped
2-3 cloves of garlic, finely chopped
2 medium carrots, finely chopped
dried herbs - I used sage, oregano, basil and thyme, a large pinch of each
2 tablespoons of olive oil
500 g minced meat (I used a mix of pork and beef, for best flavor)
2 400 g tins of whole tomatoes
300 ml red wine

Preheat the oven to 180 degrees C (350 F). Fry the bacon with the cinnamon. (This smells incredible!) Add the garlic, onions, carrots and the olive oil. Blend well. Add the herbs. Add the meat, fry for a couple of minutes, and add the tomatoes and the wine. Bring to a boil, cover with wet greaseproof paper and a lid, and place in the preheated oven for two hours. (Yes, you read that right.) You can also cook it on the stove of course, at a low heat, for about the same length of time. This makes more sauce than you need - perfect since I needed a couple of lunches for next week. I just boiled some pasta to go with it."

Ma lisasin veel törtsu Farmer's Market'ilt ostetud tomatipastat ja supilusikatäie agaavisiirupit.
EDIT: Merle andis teada, et autorlusele tema ei pretendeeri, jätab selle au Jamie'le või Nigellale, täpselt ei mäleta kummale. No, minu jaoks on see siiski Merle spaghetti-soust. :)
07/03/2012

Märstikuus päeval +25 kraadi sooja. Mu 50 aastat Põhjamaal elanud kere üritab selle faktiga hakkama saada. Samuti tõdemusega, et suvekleidid tuleb kapist välja kraapida. Neid õnneks jätkub. Nagu Merle kommenteeris - iga suvepäeva jaoks erinev, ja suvi siin teadagi pikk:)
No, nii hull asi siiski pole. Lugesin üle - kõigest 27 tükki:). Üks oli seljas ka. Kokku järelikult 28. Enamus 100% puuvill. Ja enamus kaltsukast või 4$ poest. Esimest korda sel aastal suvekleiti kandes (see oli möödunud nädalavahetusel) tundsin end täiesti alasti. Kehasse on ikkagi sisse kodeeritud, millal mida kanda. Täna pole enam väga hullu. Kleidi värv on siiski veel tagasihoidlik. Eks ma tasapisi...
--------------------
Täna on meil taevas tuulest tõstet tolmust hallikaskollane. Ilmateade ütleb: /.../Widespread blowing dust /.../ Windy, with a southwest wind 28 (45km/h) to 31 mph increasing to between 38 and 41 mph. Winds could gust as high as 60 mph ./.../
Aga. Vaadakem asja positiivset poolt. Pesin veidi aega tagasi Yarkot. Pesule järgnenud 20 minutilise jalutuskäigu järel on ta täiesti kuiv. Väga roheline eluviis, ma ütleks. Mõned omanikud kuivatavad koera fööniga. Mina kasutan tuule-energiat:) Ja +23C sooja kah, see aitab kaasa. Suvekleidi ilm, ma räägin...
07/03/2012

Ja veel paar sõna sinisest. New Mexico eriliselt ja haruldaselt sinisest taevast nimelt. Kliki esimesele pildile ja loe. Kolm ülejäänud fotot on minu. Taevas annab siin tõepoolest võrratuid, puhtaid värvitoone. Keskpäevane türkiissinine, päikeseloojangu eelne oranzhikas-kuldne/sügavlilla/veripunane. Paar nädalat tagasi, kui raamatukogu uksest välja astusime (arusaadavalt nimetan raamatukogu selleks, et meist jääks mulje kui kultuursetest inimestest:)...kus ma olingi? Ahjaa. Ühesõnaga, vahetult enne päikeseloojakut nägime taevas sellist säravat sügavsinist, mida isegi Paul kui suhteliselt põline NM'i elanik näinud pole. See kestis vähem kui minuti, ja oli täiesti müstiliselt ilus. Suurem osa taevast oli ebamaiselt sinine (hmm, taevas ei saagi ju maine olla:)... ja madalal horisondi kohal läks oranzhikaks kumaks üle. Wow.

Raamatu-ostuga veab vahel üle ootuste. Sattusin väikese aarde peale, puhtjuhuslikult. Kultuuriantropoloog Elisa Parhad'i 'New Mexico - a guide for the eyes'. Ühinen ülistavate review'dega. Eessõnas räägib Elisa, et raamatut kokku panema tõukasid teda Jaapanis, täiesti võõras kultuuris veedetud aastad. Õpetasid, et parima pildi maast/rahvast annavad need asjad/nähtused/olukorrad, mille kohta 'tulnukas' küsib: "MIS see on? MIKS see nii on?" Tal on plaanis koostada säärane visuaalne entsüklopeedia veel mitmete paikade kohta üle ilma; New Mexico on nö. esimene pääsuke. Fotod on hiilgavad (enamik autori enda tehtud), tekstid lühikesed, aga tõstavad sind hoobilt kohalikku kultuuri sisse. Väga, väga lahe raamat. Kulub mulle marjaks ära.

Võtame või selle sinise värvi teema. Seda siin ohtralt, aga mulle kui postsovjeedile seostub sinine aknaraam loomulikult venelastega. Kuid sinisel on ka hoopis teised tähendused... Kliki teksitga pildil, saad suuremaks, ja lugeda.
06/03/2012