Meil on täna aastapäev!
Täpselt kaks aastat aastat tagasi, 31. jaanuaril 2010 kohtusin Pauliga peale kuudepikkust internetis suhtlemist esimest korda silmast silma. Pühapäeva hilisõhtul, El Paso lennujaamas, kuhu ta mulle vastu oli tulnud. Aga see pilt on võetud paar nädalat tagasi.
31/01/12
▼
Hea sõbranna Skype'i-kommentaar peale eelmise, Massacre Peak'i postituse lugemist:
" Hõredate luudega keskealine proua kaljuronija? Koos oma raugast koeraga, ja abikaasa ka mitte poisike. Musta värvi mütsi all peast soojaks läinud vä?:)"
Appikene! Appikene! Pidin end äärepealt vigaseks naerma!!!
12 points!
:))))))
31/01/12
" Hõredate luudega keskealine proua kaljuronija? Koos oma raugast koeraga, ja abikaasa ka mitte poisike. Musta värvi mütsi all peast soojaks läinud vä?:)"
Appikene! Appikene! Pidin end äärepealt vigaseks naerma!!!
12 points!
:))))))
31/01/12
Massacre Peak - vallutamata ta meist möödunud pühapäeval jäigi, hoolimata tõsisest tahtmisest ja korralikust ettevalmistusest. Sest mäekülg, mille me ülesminekuks valisime, tundus põnev, aga osutus (eriti lõpuosas) väga järsuks ja ohtlikuks. Otse platoo all asetsevate püstloodis ja üle mõistuse varisemisohtlike kaljuseinte tõttu. Ja loodetud 'pragu', kus üles platoole pääseks, me ei leidnud, ja ühel hetkel saime aru, et vähimgi vale liigutus võib panna kogu kivikupatuse liikuma. Mistõttu veetsime veidi aega seal üleval, et närve korrastada ja põlvevõdinad lõpetada (Elvis, ütlevad kaljuronijad selle kohta, kui jalad hirmu tõttu kontrollile ei allu). Seejärel taganesime aeglaselt ja väärikalt. Yarko käitus taas ideaalselt. Ta on eelmises elus mägedes karjaste koer olnud vist.
Aga jah, Yarkost veel. Võiks arvata, et vana loom on peale kurnavat retke ja närvikõdi üsna läbi omadega. Aga võta näpust. Kui meie Pauliga õhtul oigasime, et siit valus ja sealt valus, ibukad sisse võtsime ja tugitoolides istudes oma (hull)julguse ja rumaluse üle päid vangutasime, siis Yarkol ei tundunud vistart viga olema. Rullis ennast elutoa vaibal nagu ikka, ja pidas meil silma peal, et millal aga jälle minekuks läheb. Täna, päev hiljem, on vähemalt minul enamik lihaseid valusad, eks hirmust sai neid pinges hoitud. Yarko aga jookseb ringi nagu noor põder.
p.s. Otse loomulikult läheme millalgi uuele katsele. Seekord kergema ja ohutuma külje pealt. Massimõrva Mäe suur ja sile ja miljoni dollari vaatega platoo on liig ahvatlev, et jätta seal üks mõnus veiniga lunch söömata ning sigar tõmbamata.
30/01/12
Läinud nädalavahetusel avastasin (parem hilja kui mitte kunagi:) enda jaoks Andy Goldsworthy.
/.../ British sculptor, photographer and environmentalist producing site-specific sculpture and land art situated in natural and urban settings. He lives and works in Scotland./.../
Käisime sõprade pool õhtusöögil (kalkuni-läätsesupp ja koduküpsetatud leib) ja täis kõhuga sai head dokfilmi vaadatud. http://www.riversandtides.co.uk/. Lummav!
Siin on veel hulk pilte AG töödest.
Aga kodu, kus meid vastu võeti, oli ka lummav. Rohkem kui sada aastat vana, adobe-tüüpi maja, pererahvas on armastuse ja hea maitsega (hmm, see on ju tegelikult suhteline mõiste:) - anyway, hea maitsega sisekujundanud, ja teevad parasjagu juurdeehitust, põhuseintega. Ma pean ikka millaski päevavalgel Pam'i poole pildistama minema, jäädvustamist -kirjeldamist väärt.
30/01/12
Istutasin aias krüasanteemid pottidesse, et oleks kena värviline vaadata nii õues olles kui ka toast, läbi terrassiukse klaasi. Piisavalt soe nimelt juba, aiatööde jaoks. Läinud aastal oli veebruaris küll kolm päeva ligi miinus 20C, aga eks ma siis tõstan potid tuppa, kui sel talvel peaks sama jama olema:)
Alumisel pildil on auguga kivi, mägedest leidsin, vahva. Vett läheb sisse nii umbes kahe supilusikatäie jagu, saab lillevaasina kasutada.
28/01/12
Üsna haruldane lind, Phainopepla, eile meie aias. Isalind. Sain kenasti pildile. Eksootilise väljanägemisega, pisike (värvusuurune) ja üleni läikivmust. Phain peplos = kreeka keeles läikiv rüü. Siidiste kärbsepüüdjate (silky flycatchers) perekonnast.
Reklaami kah (ei, ma ei saa selle eest makstud:). Siinses kuivas, madala õhuniiskusega kliimas, mis talvel muide veel kuivatavam kui suvel - ühesõnaga, siin on korralikke niisutajaid vaja nahale, ja lisaks muidugi ohtralt vedelikke tarbida. Katse-eksituse meetodil on meie household'i Eluliselt Vajalikuks Kätekreemiks krooninud The Body Shop'i kanepibalsam. Hemp Moisture High Balm. Parima tulemuse saab niimoodi: leota käsi väheke aega soojas vees. Nõudepesemine on parim ettevalmistus kreemitamiseks:). Töö tehtud, kuivata käed kergelt ja hõõru balsam sisse. Nõusid kuivatada pole vaja, need kuivavad siin mõne minutiga iseenesest:) Anyway. Balsam ei ole üldse rasvane ega midagi. Hiilgav toode. Soovitan soojalt. Kulub väga vähe. Ma tegelikult tõin seda esimest korda Eestis kaasa, oma teisel külaskäigul 2010. Nüüd muidugi hangime siit juba, vanad varud ammu otsas.
Üks pilt Vanast Mesillast. Kenasti meie külje all. Nii lähedal, et posti(pakke) käime sealsest postkontorist toomas.
Pühapäevane matk Orelimägedesse, Achenbach Canyon'isse. Paul, mina, Yarko, ja viis Pauli ametikaaslast, Las Cruceses töölähetusel olevad raketi-insenerid. Ilm soe, aga tuulepealasetel mäekülgedel puhus päris korralikult.
Yarko vallutas taas oma elu järjekordseid kõrgeimaid mäetippe. Ca 1800 m. Tegemist täitsa korralike tõusude ja langustega, kohati väga järsud mäeküljed, ja rada teadagi kitsuke. Oleme Pauliga seda asja siin arutanud. Et. Loomulikult me vana koera väga ekstreemsetesse kohtadesse kaasa ei vea, ohtlik nii loomale kui endale. Aga samas - kui tegemist sellise hike'iga nagu piltidel, oleks patt Yarkot koju jätta nende paari põlvi nõrgaks võtva koha pärast... talle ikka nii hirmsasti meeldib kaasas olla. Ja ta on, peab ütlema, lauskmaa-looma kohta ebatavaliselt kiiresti mägironimisoskused kätte saanud. Eluterve ohutunne on tal ka ka täitsa olemas. Paaris kohas, kus kaljune järsak väga rajale lähedal ja väga kõrge oli, panin looma siiski rihma otsa. Aga sellega on ka nii, et rihm tegelikult segab koera, ta on vabana palju tähelepanelikum ja paremas tasakaalus. Ning last but not least - enda ohutusele tuleb kah mõelda. Rihm käe ümber, koer rihma teises otsas pole teps mitte see, mida kitsal kaljusel rajal ohutuimaks liikumisviisiks pean.
Et siis kokkuvõtvalt - oleme teinud otsuse olla mõistlikud koera kaasavõtmisel, samas anda talle võimalus kõike seda nautida, mis piltidel näha. Vaated! Lõhnad!! Vabadus!!! Mida vana koer veel tahta oskaks. Ja füüsiline vorm on kutil ikka täitsa uskumatult hea. No, peale pikki matku on õhtul väheke kange, aga järgmisel hommikul on juba selline "kas teeme midagi põnevat kah üle tüki aja" nägu ees:)
Pilte vaata siit: On teisi pisut palju, aga raske oli valida. Seletused paaril ka peal, et mastaapidest vähekegi aimu anda. EDIT: Aive küsis, kus ülalmainitud ohtlike kohtade pildid on. Neid on paar tükki hulgas küll, aga foto kahjuks ei anna sügavust sugugi edasi, olen enne ka proovinud. Või siis minu oskused jäädvustada jäävad kasinaks...
-------------------------------------------------------------------------
p.s. Achenbachi googeldades leidsin säärase blogipostituse. Annab väääga hea pildi meie poolt pühapäeval läbitud rajast. Kirjutaja osutab muuhulgas, kes Achenbach'i matka EI peaks ette võtma:
"1. Those without a high-clearance vehicle. I have seen sedans at the trailhead, but that last bit of driving has to be tough. It rocked my Jeep enough to knock off the rearview mirror.
2. Poets. The sheer number of phallic symbols would overwhelm any poet.
3. Trail-running, bicycle-short-wearing retirees. I just don’t like you. Sorry."
:)
24/01/12
Läinud nädalavahetuse veetsin otsast lõpuni maskuliinses seltskonnas. Laupäeval sweat lodge meie aias Pauli ja ta viie sõbraga, pühapäeval matk mägedesse Pauli töökaaslastega (koos piltidega järgmises postituses) ja pühapäeval õhtusöök poiste:) -Pauli poegade- ja nende sõbraga.Sestap leppisin paari siinse hea naistuttavaga kokku kohtumised alanud nädalaks, et tasakaal taastuks :)
Ühesõnaga, higistamistelk. Tegemist oli nn. community sweat'iga, tulid need, kes said ja tahtsid. Sattus nii, et ühtki naist peale minu polnudki. Põlisameeriklaste traditsioon lubab täiskasvanud meestel ja naistel ka koos telgis olla (reeglina ollakse riietatud, kerged puuvillased kehakatted üll). Seevastu puberteedi-ealised ja eelsed poisid-tüdrukud peavad alati eraldi higistama. Aga jah, ma otsustasin seekord välja jääda ja lasta mees-energiatel telgis võimust võtta. Tänu sellele sain esmakordse kogemuse doorman'ina.
See, öeldakse, olevat kena koolitus Egole...:) Doorman'i ülesandeks on (telgist väljaspool) tuld üleval ja kive kuumas hoida ja sweat-master'i kõiki käske täit. Need antakse telgi seest. ("Ulata kive, nii ja nii mitu, ulata joogivett, nüüd kividele kallamise vett, kohenda tekke higistamiskojal jne jne jne "). Jooksmist ja rabelemist nii, et vähe pole. Esimese korra kohta sain väga kenasti hakkama, oli higistamistseremoonia läbiviija (Pauli) hinnang.
Mehed olid kui uuesti sündinud peale sweat'i. Siin on paar sõna higistamistseremooniast veel,(blogiarhiiv 2010) ja ülalolev pilt on 2011 aasta lõpust, higistamiskojast meie taga-aias.Peale möödunud pühapäevast sweat'i lubas P tolle koja karkassi maha võtta, pikalt teeninud juba. Põletame ära, vajadusel teeme uue.
Kui suvel Eestisse tuleme, on Paulil plaanis paar sweat'i läbi viia. Igaüks, kes soovib, on teretulnud! Olgu öeldud, et pole niisama leiliviskamisega tegemist:). Aga samas sugugi mitte pingutatult pühaliku toiminguga. Vägev, minu kogemuste põhjal. Eks see oleneb ka kogukonnast, kuidas neid sweat'e läbi viiakse. Meie omad põhinevad osalejate vajadustel ja soovidel. Välja värsket õhku hingama saab igaüks ja igal ajal; enne uute kuumade kivide juurdetoomist küsitakse, kas see kõigi jaoks OK, et temperatuur tõuseb, tseremooniameister uurib peale iga kivi-ringi, kas kõik telgisolijad tunnevad end hästi jne. Nii et soome saunaga ses mõttes ei anna võrrelda, kes-on-kõvem-mees-see-kannatab-kõvemat-leili ei tule indiaani sweat-lodge'i puhul kõne allagi.
Kuid mis ma siin seletan:). Eks tuleval suvel proovime järele.
24/01/12
Ühesõnaga, higistamistelk. Tegemist oli nn. community sweat'iga, tulid need, kes said ja tahtsid. Sattus nii, et ühtki naist peale minu polnudki. Põlisameeriklaste traditsioon lubab täiskasvanud meestel ja naistel ka koos telgis olla (reeglina ollakse riietatud, kerged puuvillased kehakatted üll). Seevastu puberteedi-ealised ja eelsed poisid-tüdrukud peavad alati eraldi higistama. Aga jah, ma otsustasin seekord välja jääda ja lasta mees-energiatel telgis võimust võtta. Tänu sellele sain esmakordse kogemuse doorman'ina.
See, öeldakse, olevat kena koolitus Egole...:) Doorman'i ülesandeks on (telgist väljaspool) tuld üleval ja kive kuumas hoida ja sweat-master'i kõiki käske täit. Need antakse telgi seest. ("Ulata kive, nii ja nii mitu, ulata joogivett, nüüd kividele kallamise vett, kohenda tekke higistamiskojal jne jne jne "). Jooksmist ja rabelemist nii, et vähe pole. Esimese korra kohta sain väga kenasti hakkama, oli higistamistseremoonia läbiviija (Pauli) hinnang.
Mehed olid kui uuesti sündinud peale sweat'i. Siin on paar sõna higistamistseremooniast veel,(blogiarhiiv 2010) ja ülalolev pilt on 2011 aasta lõpust, higistamiskojast meie taga-aias.Peale möödunud pühapäevast sweat'i lubas P tolle koja karkassi maha võtta, pikalt teeninud juba. Põletame ära, vajadusel teeme uue.
Kui suvel Eestisse tuleme, on Paulil plaanis paar sweat'i läbi viia. Igaüks, kes soovib, on teretulnud! Olgu öeldud, et pole niisama leiliviskamisega tegemist:). Aga samas sugugi mitte pingutatult pühaliku toiminguga. Vägev, minu kogemuste põhjal. Eks see oleneb ka kogukonnast, kuidas neid sweat'e läbi viiakse. Meie omad põhinevad osalejate vajadustel ja soovidel. Välja värsket õhku hingama saab igaüks ja igal ajal; enne uute kuumade kivide juurdetoomist küsitakse, kas see kõigi jaoks OK, et temperatuur tõuseb, tseremooniameister uurib peale iga kivi-ringi, kas kõik telgisolijad tunnevad end hästi jne. Nii et soome saunaga ses mõttes ei anna võrrelda, kes-on-kõvem-mees-see-kannatab-kõvemat-leili ei tule indiaani sweat-lodge'i puhul kõne allagi.
Kuid mis ma siin seletan:). Eks tuleval suvel proovime järele.
24/01/12
Hindadest ja hilpudest:). Eile sattusin poodi, kus toredaid puuvillaseid suvekleite müüdi. Et tüki hind oli (koos tax'iga) $4.30, ei saanud mitte ostmata jätta. Esialgu võtsin ühe. Õhtul kodus hakkasin mõtlema, et kus mu mõistus...kuum suvi tulemas, sääraseid kulub kimbukaupa. Ega midagi, järgmisel hommikul poodi tagasi. Valisin veel kaks välja. Kassas selgus, et üks maksis (ilma tax'ita) neli dollarit ja teine - vaata ja imesta - 50 senti!!! Hmmm. Eesti riidekaupmehed müüvad selliseid silmagi pilgutamata umbes 20 euroga (ca 25 $).
21/01/12
Tiina Inglismaalt saatis koos pulma-õnnitlustega ka peotäie temaatilisi Eesti vanasõnu. Püüdsin Paulile tõlkida, aga eks see ole pea võimatu, kahjuks, kui toda endisaegset keelepruuki tahad säilitada. Siin on valik neist, mis mulle meele järele olid:). Ja pildil - Paul. Kahekümnendates. Idahos, elas seal umbes viis aastat, in the middle of nowhere.
- Tuu om mees, kes naise mõist võtta ja hobese osta. EV6692:1
- Naisevõtt pole naljaasi, mehelminek veelgi hullem. EV7343:6
- Kui üle kruavi kargama hakkad, piä silmäd lahti. EV4434:1
- Hobune osta ligiäld ja naine oda kaugald. EV3478:2
- Vieramb veri, kenamb kari. EV14365:1
- Kaugemal ikka magusamad marjad. EV3473:1
- Kaugelt toodaks kaunikene, üle ilma ilusakene. EV3479:6
- Esimene abielu on kujutlusvõime võit mõistuse üle, teine abielu on lootuse võit kogemuse üle. - O. Wilde
20/01/12
Pulmakutsed tegime ise. Tundus hea mõttena, kuigi neid ju sadade variantide kaupa saadaval nii online -kui pärispoodides. Paljud hästi ilusad pealegi. Aga oma käega tehtul ikka teine mekk juures, eks ole. Ostsime-otsisime kokku säärase lihtsa ja monokroomse lahenduse, väga kena tuli. Ühe õhtu veetsime küünlavalgel pitsati ja vahaga...eks nalja sai kah, pole ju taolist tööd teinud enne, ja aega võttis korralikult. Aga meelde jääb!
Siinpool on kombeks külalistele ka tänukaardid saata peale pulmi, soovitavalt personaalsed ja käsitsi kirjutet, nii ka tegime. Tänukaartide ümbrise mugandasime poest ostetust, aga sisu sai sama mis kutselgi, vahapaberil; ja peenike pabernöör jälle ümber. Et stiili hoida või nii. Ise oleme igatahes hirmus rahul.
18/01/12
Pühapäeval Yarkoga jalutamas, Sierra Vista Trail. Loomal hiigla põnev, nagu ikka. Koiotijäljed ja -magamisasemed, jänesed, sekka mõni kaktuste otsa komistamine kah, ouch! Piltidel üks elus ja teine surnud säärane, kummalisel põhjusel külili kukkunud. Fakt, et Paul agaavilehte hambaorgina kasutas, paistab Yarkot üllatavat sama palju kui mindki. Aga see, tuleb välja, on tipust mitme cm jagu üliterav. Nii et sobib hambaorgiks küll. Soe ja väga tuuline oli, ideaalne koerailm tegelikult. Palavaga ma Yarkot kõrbesse kindlasti ei vea. Joogipeatused shokolaadiga olid ka mõnusad.
Neid linnalähedasi, üsna kergesti ligipääsetavaid matkaradu hoitakse siin (maksumaksja raha eest) hiilgavas korras. Mitte et nad väga lakutud oleksid, metsiku looduse mulje on säilitatud. Kohati vaevunähtavad rajad on teatud vahemaade tagant väikeste kivikuhilatega tähistatud ja enamik neid kulgeb suht kergesti läbitaval maastikul. Nii et eakamad inimesed ja lapsed saavad samuti loodust nautida. Me Pauliga üldiselt eelistame bushwacking'ut muidugi, aga vahel on tore lihtsalt niisama lonkida kah, suuremat vaeva nägemata.
17/01/12
Elephant Butte T or C linnakese lähedal, keset ülespaisutet Rio Grandet. Näeb puhkava elevandina välja küll, kui väheke kujutlusvõimet kasutada. Seal võtsime täna pärastlõunal kena lunch'i, peale korralikku 'töötlust' T or C kuumaveeallikates. Võileivad, vein, shokolaad, sigar. Paisjärv on puhkealana kasutuses, paate ja laevukesi (paljud neist elamiseks kohandatud) vesi täis tipitud. Vaated taas silmapiirini, ilus. Linde palju - hallhaigrud, kullid, ronk ajas pikalt meiega juttu.
Möödunud sajandi alguses ehitatud Elephant Butte tammi vaatasime ka ära. SUUR. Vene aegu tuletas mulle meelde... arhitektuur, keelu-ja hoiatussildid. Eks osalt arusaadav, kes neid uppunuid ja muidu surnuks kukkunuid sealt alt koristada jõuaks.
Paar korda panime kaamera kivile automaatvõtet tegema, et ka kahekesi pildile jääda. Kui oma viisat taotlesin, oli tegemist, et leida fotosid, kus me mõlemad Pauliga peal. Nüüd oleme targemad:) Meil tuleb ju taas immigratsiooniametile end tõestama hakata. Et ikka bona fide abielus oleme, mitte vaid minu green card'i pärast:) Et jah, siis fotod head võtta. Lisaks muudele tõenditele, mida nad nõuavad. Ma ei imestaks, kui immigratsiooniametnikud magamistoa akna taga piiluksid:)
Anyway. Veetsime hiilgava päeva.
Sai rohkem kui paar pilti tehtud, need on näha siin.
p.s. Yarko oli kodus; me küll kujutasime elavalt ette, kuidas ta Hot Springsi basseinides mõnuleks, aga teenindav personal poleks vast kuigi rõõmus olnud...:)
16/01/12
Kassid, kassid, kassid! Tundub olevat viimaste päevade märksõna:) Tänane, pildil olev, põõnab River Bend Hot Springsi reception-desk'il. Parasjagu üllatav oli paberilasu kõrval karvast kintsu näha:) Küsisin luba ja pildistasin teise nurga alt kah.
Hots Springs oli taevalik nagu ikka. Õhusooja ca +18 , päike säras, ilm tuuletu, rahvast polnud (hoolimata pikast nädalalõpust) sugugi palju. Neid väheseidki shokeerisime korralikult, end perioodiliselt jääkülma Rio Grandesse kastes, kui basseinides liig palavaks kiskus. Rio voolas vaikselt, vesi läbipaistmatu ja hallikas-kollakas-roheline nagu ikka. Mitte et ta puhas poleks. Pinnas säärane.
16/01/12
Pikk nädalalõpp; esmaspäeval on riiklik püha -Martin Luther King's Day.
Pulmapiltide galerii ikka pooleli, sorry; kogu aeg on miskit muud tegemist:) Täna pesu pesu ja autopesu ja lunch Itaalia restoranis nimega Olive Garden. Homme, laupäeval, läheme ja liguneme soojaveeallikates. T or C on meie juurest pisut üle tunni autosõitu. Kummalisest viisist, kuidas too Rio äärne linnake nime sai, olen vist mõnda aega tagasi juba kirjutanud. Ja River Bend Hot Spring'is oleme mitmeid kordi juba ennegi käinud, mõnus.
Pildil on tänahommikune külaline meie elutoa akna taga. Ja Paul püüdis kohvi juues vikerkaare kinni, vaata ja imesta...
15/01/2012
Happy Birthday Paul!!!
Täna on Paulil sünnipäev!
Siin on paar väikest imet, mis mu fotoka objektiivi ette jäänud. Rist meie maja kohal 7ndal jaanuaril - New Mexico osariigil on 100s aastapäev, White Sandsi lennuväebaasi lennukid tegid taevas trikke; ja vikerkaar meie söögilaual 10ndal jaanuaril.
12/01/12
Pulmad! Sestap pole mitu päeva arvutisse saanud. Palju, palju tänu hulga ilusate ja soojade õnnitluste eest, postkastid (mail & Skype) on neid täis, olen Paulile kõik kenasti ära tõlkinud:)
Siinpool on võrratud päevad olnud, ilma vähimagi pulma-stressita, toredate külalistega, tseremoonia oli imeilus, ilm pisut külm, aga päikeseline; õhtupoole hakkas sadama. Kõrbes loetakse vihma õnnistuseks. Maja oli veel eilegi, esmaspäeval, rahvast täis, kokkasime korraliku hommikusöögi ja veetsime ülimõnusasti aega.
Pilte sõpradel (me ei soovinud ametlikku pulmapiltnikku) ja pikemat juttu pisut hiljem, loodan tänase päeva jooksul postitada-
p.s. Ülehomme, 12ndal, on Pauli sünnipäev, pidu peo otsa:)
p.p.s. Nais-sõpradele, kes imestavad, kus Katre tehtud kaunis värviline pulmakleit on:) - selle panin selga kodus, piduõhtul. Üleval mägedes oli ikkagi liig jahe tolle tarvis.
10/01/12
Täna õhtul saabuvad Pauli vend ja õde (õhtusöök meie pool), homme P isa abikaasaga ja mõned sõbrad (õhtusöök meie pool), nii et hakkab vaikselt pihta...:)
Homme kavatseme osa päevast külalistega Mesilla vanalinnas veeta, hea lähedal sõita. Neil põnev pisikesi poekesi mööda tuuritada. Seal on mõnusaid veini-ja kohvikohti ka küllaga.
Ühesõnaga, ikka veel ei mingit stressi!
Üks väga zen pilt kah siia:) Varjud ja peegeldused elutoa kardinal (väike saksa lambakoera kuju, kristallpüramiid, klaasplokk koolibri-graveeringutega)
06/01/12
Homme kavatseme osa päevast külalistega Mesilla vanalinnas veeta, hea lähedal sõita. Neil põnev pisikesi poekesi mööda tuuritada. Seal on mõnusaid veini-ja kohvikohti ka küllaga.
Ühesõnaga, ikka veel ei mingit stressi!
Üks väga zen pilt kah siia:) Varjud ja peegeldused elutoa kardinal (väike saksa lambakoera kuju, kristallpüramiid, klaasplokk koolibri-graveeringutega)
06/01/12