JAANALINNUD.
Millal võib kindlalt väita, et poliitiline kliima nii USAs kui Eestis on muutunud väljakannatamatuks? Siis, kui Epp ja Paul laevad alla seitse aastakäiku Game of Thrones, ahelvaatamiseks. (Kas ahelvaatamine on sobiv tõlge väljendist binge watching?) Jaa, kullakesed, meie puhul on tegemist selle väljasureva liigi esindajatega, kes Troonide Mängu vastu siiani vähimatki huvi üles pole näidanud. Aga et kuidagimoodi tuleb valitsevas poliitilises kliimas ellu jääda, otsustasime end mõneks ajaks reaalsusest distantseerida, ning selleks sobib Game of Thrones enam kui hästi. Kolme päevaga on esimene hooaeg vaadatud ja hammas järgmiste järel verel. Kusjuures verega Troonides kokku ei hoita, ega ka muude kehavedelikega. Surma ja seksi jagub igasse episoodi nii et tapab (pun intended). Esimene hooaeg olla veel suhteliselt tagasihoidlik. Räägivad, et läheb aina mahlasemaks, puhuti lausa liiale, piinamised jne. Eks me näe. Hundi surmamistseeni juba jätsin vahele, panin silmad kinni, näpud kõrva. Vägivald loomade suhtes on mulle kinolinal täiesti talumatu, reaalelust ärme üldse rääkima hakkamegi. Seksistseenide ajal hoidsin silmad muidugi lahti, ja teinekord olid need (oma silmi pean silmas) üsna suured. Leidsin Wikipediast tabava iseloomustuse: "USA TV show Saturday Night Live portrayed the Game of Thrones as retaining a 13-year-old boy as a consultant whose main concern was showing as many breasts as possible."

Aga nüüd asjast ka, poliitikast nimelt. Ma ei ole ennast kunagi väga kõvaks Eesti patrioodiks pidanud. Ärge saage valesti aru - ma armastan oma sünnimaad. Ta on mulle alati korda läinud, muuhulgas on kordaminemine väljendunud poliitilist laadi väljaastumise organiseerimises Tallinna Raekoja platsil. OK, tunnistagem, masse see ammune üritus kohale ei toonud, aga rahvast mõningal määral kogunes, loosungid ja puha. Siiski, kui oleksin Patrioot suure algustähega, elaksin siiani Nõmme mändide all, mitte kusagil USA lääneosariigi kanjoniserval, onju. Novot. Aga minu arvates ei defineeri rahvust mitte riigipiirid, vaid inimesed. Kaabumeeste pooldajad jätku järgnev lausejupp igaks juhuks vahele: juudid on õpikunäide sellest, kuidas laias maailmas rahvuslikku identiteeti säilitada, seda ilma koos hoidvate või eraldavate riigipiirideta. Tegin ükspäev saatusliku vea, lugesin Eesti meediaväljaandes ilmunud artikli sabas olevaid kommentaare (note to self: ÄRA LOE KOMMENTAARE), kus EKRE-meelsed eestlased kirjutasid sedaorti asju: “Kahju, et ta ema ja isa enne (nimi) sündi natside koonduslaagris hukka ei saanud”. Selle peale tuleb vähemalt minu pähe küll küsimus, et kui see juudivihkajast koonduslaagri-tüüp on enda arvates “õige” eestlane, siis MIKS peaks eestlased kui rahvus püha ja puutumatu, iga hinna eest säilitamist väärt olema? Miks??

No ja hagu mu poliitika-depressiooni alla lisab muidugi ka fakt, et EKRE repertuaar on copy-paste Trumpi omast, alates homo- ja meediavihast lõpetades abordi-obsessiooni ja tänavarahutustega ähvardamisega. Trump meil siin kelkis mõnda aega tagasi, et tema selja taga on tugevad jõud, näiteks Bikers For Trump mootorrattagängid. Ega EKREgi alla jää. Neil on… mis nende mustades puhvaikades tüüpide nimi oligi… Odini sõdalased? Ausalt, USA ja Eesti vahel on hetkel paralleele NII palju, et kuigi ma pole suurem asi konspiratsiooniteooriate fänn, tekib tunne, et Trump ja Maarjamaa kaabupoisid saavad instruktsioone ühest ning samast kontorist. Asukohaga kusagil Punase väljaku läheduses? Stranger things have happened.

p.s. Pauli tehtud piltidel meie igakevadine isiklik juga koos jääpurikate ja “basseiniga”, kus vesi umbes vööni. Asub ühe väiksema kanjoniharu lõpus, majast kümneminutise jalutuskäigu kaugusel. Esimene foto võetud paar päeva tagasi, teine täna.
March 28/2019
"Power resides where men believe it resides. It’s a trick. A shadow on the wall. And a very small man can cast a very large shadow." — Lord Varys, Game of Thrones